Nostalgiagalerii: laulupidude maiustusi
Tootepakendite disain jõudis Eestisse umbes samal ajal, kui toimus esimene laulupidu 150 aastat tagasi.
Sellest ajast on pakendid käinud käsikäes nii tehnoloogia arengu, ajastumeelsuse kui ka kunstisuundadega. Kõige vanem pakendite illustreerimise viis on kivitrükk, mis seostub paljude inimeste jaoks Norma punase-valgetäpiliste maitseainetopsidega, aga sama tehnikat kasutati pikalt ka kommikarpidel ja –purkidel. Šokolaadikarpide motiive maaliti aastakümneid käsitsi ja trükiti seejärel pakendile. 1950. aastatel olid moes akvarellitehnika, realistlikud ja helged pildikesed ning rahvusornamentika, mis vastandusid keerulisele ajastule ehk olid sisult sotsialistlikud, aga vormilt rahvuslikud. Paljud sellest ajast säilinud kommikarbid on kujundanud rahvariietest huvitunud moekunstnik Melanie Kaarma, kelle missiooniks oli tutvustada erinevate maakondade rõivaid.
1960. aastatel mood muutus ning pakendid läksid vabamaks, disain nurgelisemaks ja mängulisemaks. Toona töötas Kalevi kommivabrikus tuntud kunstnik Diana Laev, kelle tööna on valminud ka 100. juubelipeoks valminud kommikarbid. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses arenes fototehnoloogia ja rahvariides laulupeolisi enam ei joonistatud, vaid pildistati. Toonased fotod olid küll detailideni lavastatud, aga tänasega võrreldes oli fotokvaliteet veel lapsekingades.
Taasiseseisvumise perioodil hakati taaskasutama vanade pakendite kujundusi. Paljudele üllatusena kujundas praegugi populaarse “Kalevipoja” šokolaadi ümbrise Ilse Lepikson juba 1960. aastatel. Tänapäeval enam üldjuhul pakendeid käsitsi ei maalita, kunstnikele on abiks erinevad arvutiprogrammid.
