Nõusolekuteenus võimaldab inimestel enda andmete kasutamise eest tasu küsida
Sellest nädalast on nõusolekuteenus kasutusel järelmaksu taotlemise protsessis koostöös Inbanki ja elektroonikapoe Klickiga.
Kui inimene annab nõusolekuteenuse keskkonnas oma heakskiidu, kontrollib pank maksuameti andmekogust inimese maksevõimet, mille põhjal saab teha andmetele tugineva otsuse järelmaksu andmiseks.
„Nõusolekuteenusest saab keskne paik, kus inimene oma nõusolekuid annab ja neid hiljem ka haldab. Tekib võimalus näha kõiki antud nõusolekuid ja neid ka igal ajal tagasi võtta. Kusjuures iga kord, kui andmed teenusepakkujale saadetakse, jääb sellest nõusolekuteenusesse märk maha, tehes andmete liikumise väga läbipaistvaks. Mul on hea meel, et maksuamet oli valmis uudset teenust enda süsteemis rakendama ja Inbank selle samuti kohe kasutusele võttis,“ lausus RIA tootejuht Sander Randorg.
“Finantsandmete nõusolekupõhine jagamine on olnud meie esimene, kuid kindlasti mitte ainus prioriteet. Suurem eesmärk on nõusolekuteenusest kujundada universaalne teenus, mis võimaldaks nõusoleku alusel jagada lisaks ka näiteks tervise- ja haridusandmeid, avades tee uute andmepõhiste teenuste sünnile,” ütles Randorg.
“Osana digiühiskonna 2030 arengukavast soovime tervikuna liikuda inimkesksema digiriigi suunas. Juba täna kasutatakse riigis andmejälgijat, mis aitab tagada, et inimestel on ülevaade tema kohta kogutud andmetest ja sellest, kes ja mis eesmärkidel neid andmeid kasutab. Nõusolekuteenus on järgmine samm edasi, tänu millele on inimestel suurem kontroll enda isikuandmetega toimuva üle. Ühelt poolt on riigi roll anda võimalus enda isikuandmeid erasektori ja teiste huvitatud osapooltega jagada ning teisalt tagada läbipaistev andmetöötlus,” sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigiandmete juht Ott Velsberg.
Teenus võimaldab inimesel ise otsustada, kes ja mis eesmärkidel ja tingimustel saab nende andmeid kasutada. „See loob maailmas unikaalse võimaluse andmemajanduse hoogustamiseks ning uute ja innovaatiliste teenuste loomiseks. Muu hulgas tekib inimestel võimalus ka soovi korral enda andmete kasutamise eest tasu küsida,“ sõnas Velsberg, kelle sõnul on eesmärk nõusolekuteenus järk-järgult üleriigiliselt kasutusele võtta ja toetada sellega oluliselt personaalsemate teenuste pakkumist.
Mis on nõusolekuteenus?
Nõusolekuteenuse kaudu saab inimene otsustada, kas jagada riigi käes olevaid enda isikuandmeid konkreetse kolmanda osapoolega või mitte. Nõusoleku küsimine toimub alati teenusepakkuja keskkonnas, kuid otsuse tegemiseks suunatakse inimene riigiportaali Eesti.ee, kus kuvatakse nii saadetavate andmete kirjeldus kui ka andmete töötlemise eesmärk. Pärast nõusoleku andmist või mitteandmist jätkub protsess teenusepakkuja keskkonnas. Hiljem on võimalik küljel Eesti.ee kõiki enda antud nõusolekuid näha ja hallata, olenemata sellest, kellele nõusolekud antud on.
Nõusolekuteenuse kasutamine ja nõusolekute andmine on alati vabatahtlik. Antud nõusoleku saab igal hetkel tagasi võtta, peatades nii andmete edasise saatmise kolmandale osapoolele.
Nõusolekuteenust on praegu võimalik kasutada Eesti kodanikel. Selleks on vaja kehtivat tugevat autentimisvahendit (ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID).
Rohkem infot nõusolekuteenuse kohta leiab RIA kodulehelt.
