Õigustalgute kokkuvõte: toidu raiskamise vähendamisele aitaks kaasa õigusselgus
Toidu raiskamise vähendamisele aitaks kaasa õigusselgus, juhendid ettevõtetele ja toitu annetama motiveerivad maksumuudatused, selgus Rohetiigri, advokaadibüroo Sorainen ja õiguskantsleri kantselei koostöös läbi viidud Eesti esimestel toiduteemalistel õigustalgutel.
„Ehkki põhiseadusevastaseid piiranguid välja ei tulnud, sai selgeks, et olemasolevaid norme saaks edaspidi toiduraiskamise vähendamise huvides teadlikumalt rakendada, minemata samal ajal vastuollu toiduohutuse ja rahvatervise nõuetega,“ sõnas õiguskantsler Ülle Madise. „Oluline on õpetada kodus tervisliku ja maitsva toidu valmistamist ka lastele. Nõnda saab selgeks seegi, kuidas toidu äraviskamist vältida.“
Kokku laekus üle 20 kirja ja loo, mis rääkisid peamiselt sellest, et suuri toidukoguseid visatakse ära, sest kehtivad seadused ja maksusüsteem ei toeta toiduraiskamise vähendamist selliselt, et see oleks toitlustusettevõtetele ja kauplustele mugav ja majanduslikult mõistlik. Samuti tundub paljudele kindlam toit hävitada, kui riskida seadustega vastuollu minekuga.
Õigustalgute eesmärk oli teada saada, millised on juriidilised takistused, mis ei võimalda inimestel ja ettevõtetel toidu raiskamist vähendada. „Soovisime juhtida ka seadusandjate tähelepanu sellele, et lisaks toiduohutusele ja ettevõtlusvabadusele on oluline vaadata kõiki regulatsioone ka läbi keskkonnaprisma ja küsida, kas meie seadused aitavad kaasa keskkonna hoidmisele või takistavad seda. Esimestest õigustalgutest selgus, et meie seadused õnneks ei takista keskkonnahoidu, kuid suur probleem on õigusselgus ja samas seadused ka ei motiveeri piisavalt keskkonda säästma,“ ütles Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk. Rohetiiger jätkab koos partneritega õigustalgute korraldamist ja seaduste analüüsi läbi keskkonnahoiuprisma.
Advokaadibüroo Sorainen analüüsis laekunud lugusid ja leidis, et toiduraiskamist ei põhjusta otseselt ükski seadus või vastuolu mõne põhiseadusliku normiga. Samas tuli välja, et toiduraiskamisega on seotud mitmeid müüte. „Näiteks arvavad catering’i-ettevõtted, et järelejäänud toidu kliendile kaasapakkimine on seadusega keelatud. See ei vasta tõele, kuid määravaks on toiduohutuse nõuded,“ viitas vandeadvokaat Britta Retel.
Samuti leidis kinnitust, et ettevõtetele on probleemiks seaduste ebaselge sõnastus ja juhendite puudumine, kuidas toitu annetada. „Ainuüksi selleks, et aru saada, kas annetamine on toidu käitlemine (on küll), tuleb sukelduda Euroopa Liidu määruste maailma,“ nentis Retel.
Soraineni partner Karin Madisson viitas, et ei teata sedagi, et annetades on võimalik vastutus toidu ohutuse eest anda üle isikule, kellele toit annetatakse. Samuti on lubatud toitu külmutada enne „kõlblik kuni“ tähtaja algust ja seda siis külmutatuna annetada. „Samuti on oluline, et toidu annetamine ei oleks vaid maailmavaateline küsimus, vaid oleks ettevõtetele ka majanduslikult kasulikum kui toidu äraviskamine. Seetõttu tegime oma ettepanekud ka maksumuudatusteks, mille eesmärk on motiveerida ettevõtteid annetama järelejäänud toitu,“ ütles Madisson.
Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas, mille väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot. Toidukao vähendamine on üks Euroopa Liidu olulisi eesmärke. 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis kohustab liikmesriike vähendama toiduainete ülejäägi teket toidutarneahela igas etapis. Eesti Toidupank on hinnanud, et nende kaudu saab toitu praegu ligi 14 000 peret nädalas, kuid vajadus on palju suurem.
Soraineni ettepanekud toiduraiskamise vähendamiseks
- Selgelt sõnastatud juhendid ettevõtetele – toidu annetamist soodustaks ettevõtetele suunatud õigusaktide tõlgendamist käsitlevate juhiste loomine koostöös vastavate ametitega. Tõstma peaks ka teadlikkust sellest, et toidukäitlejatel on lubatud partnerluslepingute sõlmimine, millega vastutus toiduohutuse eest antakse üle näiteks heategevusorganisatsioonile.
- Lisada pakendile ka toidu annetamise kuupäev – Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ei ole võimalik muuta „kõlblik kuni“ regulatsiooni selliselt, et vastava märgistusega toitu oleks võimalik annetada ka peale pakendile märgitud tähtaja saabumist (va kui see on nõuetekohaselt külmutatud). Liikmesriikidel on siiski võimalik kehtestada erieeskirjaga näiteks kohustuslik minimaalne aeg, mille jooksul toitu annetada, mille „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtaeg hakkab saabuma.
- Maksumuudatuste tegemine ettevõtete motiveerimiseks – ettevõtete poolt toidu annetamine võib kaasa tuua maksukohustuse – käibemaksu, tulumaksu ja/või erisoodustuse maksud (tulumaks ja sotsiaalmaks). Lahenduseks võib olla see, kui laiendatakse isikuteringi, kellele saab maksuvabalt toitu annetada. Teine lahendus oleks suurendada piirmäärasid, mille raames saab vastavaid annetusi maksuvabalt teha. Erisoodustusmaksu puhul võiks kaaluda lahendusena konkreetsete reeglite kehtestamist, mis võimaldaksid madala või olematu turuväärtusega toidukaupu anda töötajatele ilma erisoodustuse maksudeta. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on just maksusoodustused peamiseks hoovaks, millest tulenevalt eelistavad ettevõtjad toidu annetamist toidu äraviskamisele.
