OLE TEADLIK I Pandeemia töösuhetes: töötaja isikuandmete kaitse eriolukorras
Ka tänases kriisiolukorras peab tööandja silmas pidama, et töötaja tervise või hiljutiste puhkusereiside kohta käiv info on isikuandmed, mille küsimisel ja kogumisel peab tööandja järgima isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR) tulenevad reegleid.
Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kristel Tael-Same rõhutas, et ka vaatamata Eestis kehtestatud eriolukorrale peavad tööandjad tagama, et isikuandmete kogumine oleks põhjendatud ja vajalik. “Samuti ei tohi unustada, et tööandjal on kohustus selgitada, kuidas ja millise aja vältel töötaja isikuandmeid säilitatakse,” selgitas Tael-Same.
Tööandjal on töölepinguseadusest ning tööohutuse- ja töötervishoiuseadusest tulenevalt kohustus tagada tervislik ja turvaline töökeskkond. “Seega on töötaja tervisliku olukorra kohta küsimine õigustatud, kui on põhjust arvata, et töökeskkond võib ohus olla,” tõi välja advokaadibüroo Hedman Partners advokaat.
Töötaja isikuandmete töötlemisel peavad tööandjad arvesse võtma, millisel eesmärgil töötajatelt teavet küsitakse. Turvalise töökeskkonna tagamise eesmärgil on lubatud, kui tööandja uurib töötaja tervisliku seisundi kohta. Sellisel juhul on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks seadusest tulenev kohustus.
Samuti peab tööandja kindlaks tegema, kas sama eesmärki saaks saavutada väiksema hulga isikuandmete töötlemisega. “Tööandja ei tohiks küsida küsimusi, mis ei ole hädavajalikud selleks, et tagada turvaline töökeskkond, näiteks küsida töötaja üldise tervisliku olukorra, pereliikmete tervise või krooniliste haiguste jms kohta,” lisas Kristel Tael-Same.
Samuti on tööandjal kohustus tagada, et andmed ei satuks kolmandate isikute kätte ning andmetöötlus ei riivaks töötaja õigust eraelule. Näiteks ei tohi teistele töötajatele või kolmandatele isikutele avaldada töötaja terviseandmeid ja hoolitseda tuleb ka selle eest, et teistel töötajatel ei oleks terviseandmetele ligipääs. “Kui töötaja avaldab ise andmed, nt teavitades e-kirja teel kolleege, et ta on haigestunud või saanud positiivse COVID-19 tulemuse, siis tööandja ei ole andmetöötleja ega pea järgima andmetöötluse reegleid,” täpsustas Tael-Same.
Isikuandmete töötlemisel, näiteks küsimustike jagamisel või töötajatelt tervise kohta uurimisel, tuleb tööandjal anda töötajatele võimalikult selgelt teada, miks andmeid küsitakse ja kaua andmeid säilitatakse. Arvestades tänast olukorda, oleks põhjendatud sellise küsimustiku säilitamine kuni eriolukorra lõppemiseni või Terviseameti teateni, mille kohaselt haiguse leviku jälgimine ei ole enam vajalik.
“Arvestades seda, et terviseandmete kogumine on lubatud ainult piiratud aja jooksul, soovitame andmeid koguda suuliselt. Sellisel juhul ei ole vajalik hiljem tegeleda terviseandmete (nt e-kirjad, mis sisaldavad töötaja vastuseid) kustutamisega. Kui andmete suuline kogumine ei ole võimalik, soovitame töötajatelt saadud vastused krüpteerida (nt ID kaardi abil) selliselt, et andmetele juurdepääs oleks ainult nendel töötajatel, kes tegelevad tööohutuse tagamisega,” soovitas advokaadibüroo Hedman Partners advokaat.
Praegusest olukorrast tulenevalt on tööandjal õigus ja mõnikord suisa kohustus kindlaks teha, milline on töötajate tervislik seisund seoses COVID-19 levikuga, kuid sellegipoolest tuleb tähele panna, millisel moel sellist teavet kogutakse, säilitatakse ja kasutatakse.
