Õpetajate töötasu on hoogsalt kasvanud, kuid taseme hoidmine võib olla keeruline
Eesti õpetajate keskmine töötasu kasvas mullu enam kui 420 euro võrra ning jõudis haridusvaldkonna arengukavas eesmärgiks seatud 120%ni Eesti keskmisest, kuid keskmise palga kiire kasvu tõttu on selle taseme hoidmine keeruline, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist.
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et haridusvaldkonna arengukavas 2021−2035 on seatud eesmärgiks, et üldhariduskooli ja kutsehariduse õpetaja keskmine palk peab olema 120% Eesti keskmisest. “Kindlasti on see väga positiivne, et siht õpetajate palga osas sai saavutatud ning kiiremini, kui on varasemalt prognoositud. Samas riigieelarve keerulise seisu tõttu võib taseme hoidmine lähiaastatel osutuda üle jõu käivaks,” ütles Kindsiko.
Kindlasti on see väga positiivne, et siht õpetajate palga osas sai saavutatud ning kiiremini, kui on varasemalt prognoositud.
Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks keskmise palga kasvu 7,4%, seega arengukavas eesmärgiks seatud 120% taseme hoidmine eeldaks sellel aastal õpetajate keskmise palga jõudmist 2362 euroni.
Kindsiko sõnul ilmestavad aga Eesti õpetajate töötasu arengut ajas ühekordsed kõrged tõusud. “Näiteks aastatel 2008 ja 2023 on ulatuslikud palgatõusud korvanud õpetajate palga mahajäämuse, kuid õpetajatele looks suurema kindlustunde ühtlasem iga-aastane palgatõus. See toetaks ka õpetajaameti atraktiivsust,” rõhutas ta.
Õpetajatele looks suurema kindlustunde ühtlasem iga-aastane palgatõus, see toetaks ka õpetajaameti atraktiivsust.
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et õpetajate töötasu regionaalne konkurentsivõime on kasvanud, kuid maakonniti on see väga erinev. Näiteks Harju maakonna õpetaja teenib oma maakonna keskmisest palgast 13% enam, kuid Ida-Virumaal võib õpetaja saada 55% üle maakonna keskmise.
“Harju ja Tartu on ainsad maakonnad, kus õpetaja teenis 2023. aastal alla 120% oma maakonna keskmisest, kuid need on ühtlasi kõrgeima elukallidusega piirkonnad, sealhulgas kinnisvarahindade poolest. Samas just neis kahes maakonnas on hõivatud üle poole Eesti õpetajaskonnast ehk ligi 10 000 õpetajat. Lisaks tuleb arvestada, et Harju ja Tartu maakonnas on magistrikraadiga õpetajal ka enim alternatiivseid töövalikuid ning madal õpetajaametis püsimise määr viitab ilmselt väljakutsetele töötingimuste ja -koormuse osas,” tõi Kindsiko välja olulised murekohad.
Harju ja Tartu maakonnas on magistrikraadiga õpetajal ka enim alternatiivseid töövalikuid ning madal õpetajaametis püsimise määr viitab ilmselt väljakutsetele töötingimuste ja -koormuse osas.
Kuna õpetaja ametikohale oodatakse eeskätt magistrikraadiga spetsialiste, on oluline võrrelda õpetaja töötasu kõrgharidusega inimeste sissetulekutega, rõhutab Arenguseire Keskus. Näiteks oli magistriõppe lõpetanute keskmine brutokuupalk 2022. aastal 2812 eurot, kuid üldhariduskooli õpetaja keskmine brutokuupalk oli sellest 28% madalam. “Eestis on arvestatav hulk õpetajaid, kel täna pole magistrikraadi, ent töötasu on kõigil sarnane ehk magistrikraadi nõue ei too paraku palgas lisa,” täpsustas Kindsiko.
