FOTOD I Pärnu Rahvusvaheline Kehamaalingute Festival – maagilised värvid ja metsikud visuaalid
Kunstnikud Ruth Rämo ja Carmen Tüür, Sandra Mäesepp, Regina Mareta Soonsein, Kadi Põder, Elvo Grimm, Sass Obuhov ja Julia Shikari tõid selle aasta alguses toimunud Pärnu Rahvusvahelise Kehamaalingute Festivalil vaatajateni kaks paralleelselt eksisteerivat maailma, millest üks on antiiksed traditsioonid ja rituaalid, mis on sama vanad kui inimrass ning teise, kui kaasaegse kunstivormi.
Pärnu festivali organisaatorid Taje Paldrok ja Geity Miilberg: “Inimesed üle maailma kasutavad oma keha elava lõuendina, millel saab väljendada läbielatud kogemusi, julgust, staatust, ilu, kaitset kurjade silmade ja hingede eest, tuua viljakust, anda võimeid ja võimaluse ümber transformeeruda.”
Kehamaaling on kehakunsti vorm, kus kunstiteosed maalitakse otse inimese nahale. Kehamaalinguid nimetatakse ka “ajutise tätoveeringu vormiks”. Ajalooliselt on põlisrahvad maalinud kehasid looduslikest pigmentidest, sealhulgas savist, kriidist, tuhast ja veisesõnnikust valmistatud halli või valge värviga. Kehamaaling on paljudes hõimukultuurides traditsiooniline.
Arvatakse, et seda kantakse sageli kultuuriliste tseremooniate ajal, see aitab vähendada kehasoojust ja triibuliste mustrite kasutamine võib vähendada putukate hammustamist. Sellel iidsel kujul säilib see endiselt põlisrahvaste austraallaste seas ja Aafrika ja Kagu-Aasia osades, aga ka Uus-Meremaal ja Vaikse ookeani saartel. Indias praktiseeritakse Mehndi nime all tuntud poolpüsivat kehamaalingute vormi, milles kasutatakse hennalehtedest valmistatud värvaineid.
Paljud Kesk- ja Lõuna-Ameerika põlisrahvad maalivad oma kehale jagua tätoveeringuid või kujundusi Genipa americana mahlaga. Lõuna-Ameerika põlisrahvad kasutavad oma näo ja keha kaunistamiseks traditsiooniliselt annattot, huitot või märga sütt.
Alates 1960. aastatest on lääne ühiskonnas toimunud kehamaalingute elavnemine, mille põhjuseks on osaliselt alastust puudutavate sotsiaalsete kommete liberaliseerimine ja sageli sensatsiooni- või ekshibitsionistlikus vormis. Isegi tänapäeval käib pidev debatt kehamaalingute kui kunstiliigi legitiimsuse üle.
Pärnus kasutasid professionaalsed kunstnikud kaasaegseid kehavärve, selle aasta teema oli UV-värvid ja ekstreemsed silmaläätsed.
Terve päev kestnud maalimisprotsess publiku silme all kulmineerus kehamaalingu modellide Mona Tarn, Elisabeth Toomast, Johan Toomast, Ruslan Avakjan, Mona Mia Lember, Anu Paluoja ja kunstnike ühisaktsiooniga Pärnu Loovlinnaku Tekillakonteineri katusel UV-kahurite ja Georg Litvinovi laser- ja tuleshow saatel.
Erki Põld
23. veebruaril Pärnu Loovlinnakus
Pärnu Rahvusvaheline Kehamaalingute Festival 2022
Toetajad:
- Pärnu Linn, Eesti Kultuurkapital, Tradehouse, Location Unit, Punch Drinks ja Saku