Peaasi.ee algatas vaimse tervise teemade kajastamise hea tava loomise
Arvamusfestivalil toimunud arutelul „Vaimse tervise teemade käsitlus meedias ja sotsiaalmeedias” algatati vaimse tervise teemade kajastamise hea tava loomine ajakirjanikele ja sotsiaalmeedia mõjuisikutele.
„Vaimse tervise teemade käsitlus on kohati kui Metsik Lääs, kus on palju küsimusi nii eetika kui kasulikkuse ja mõju osas heaolule. Ajakirjanduse eetikakoodeksis on mõned olulised punktid küll sõnastatud, kuid teemastik on laiem ning sotsiaalmeedia osas sellist kombestikku ei olegi,” selgitas Anna-Kaisa Oidermaa hea tava loomise vajalikkust.
„Vaimse tervise teemade mitmekülgne ja sügavuti minev kajastamine on vajalik, sest see aitab vähendada häbimärgistamist ning julgustab inimesi abi otsima,“ lisas Oidermaa.
Kogemusnõustaja Heli Luige hinnangul aitab kogemuslugude avalik jagamine normaliseerida vaimse tervise muresid ja abi otsimist.
„Kui inimene jagab oma vaimse tervise muresid sotsiaalmeedias või meedias, siis võib ta olla julgustavaks eeskujuks. Inimesed, kel on sarnane mure, saavad kinnitust, et nad ei ole oma murega üksi ning võivad saada ideid, kust leida abi,” rääkis Luik.
Peaasi.ee vaimse tervise koolitaja ja ühiskonnauurija Merle Purre sõnul kujundab see, kuidas meedias ja sotsiaalmeedias vaimsest tervisest räägitakse, inimeste arvamusi ja hoiakuid.
„Ükskõik millises meediumis sõna võttes peaks lähtuma printsiibist mitte teha kellelegi oma väljaütlemistega kahju. Alati peaks arvestama, et auditooriumis on inimesi, kel on isiklik või lähedane kokkupuude kirjeldatava vaimse tervise murega. Tuleb endalt küsida, kas see, kuidas teemat kajastan, annab neile lootust paremaks toimetulekuks või võtab seda vähemaks,” selgitas ta.
Purre sõnul on üheks probleemiks inimese defineerimine ainult tema tervisemure kaudu.
„On suur vahe, kas öelda „narkomaan” või „sõltuvushäirega inimene”. Esimene termin on sildistav, see jätab tähelepanuta inimese enda, tema keerulise psühholoogilise olukorra ning kipub abi otsimisest eemale lükkama,” selgitas Purre.
Psühhiaatria resident ja Instagrami suunamudija Ove Liis Mahhov rõhutas samuti sõnade valiku olulisust vaimsest tervisest rääkides.
„Aeg-ajalt kasutatakse vaimse tervise häirete diagnoose omadussõnadena. Näiteks võidakse öelda, et ma olen täna pisut obsessiiv-kompulsiivne või ATH. Selliselt rääkimine pisendab probleemi tõsidust ja võib jätta mulje, et tegemist on millegagi, mis läheb ise üle,” selgitas Ove Liis Mahhov.
Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio sõnul on vaimse tervise teemade kajastamisel tarvilik kombata piire.
„Kunagi on need piirid paika pandud juhistega, kuid kuna ühiskond on muutunud, siis oleks tarvilik muuta ka seda, kuidas vaimsest tervisest räägime,” selgitas ta.
