Pensionärina heaolu tipus: mida on meil õppida Põhjamaadelt?
Sarnaselt Eestile on pensionisüsteem kolmesambaline ka paljudes teistes riikides. Samas leidub süsteemides olulisi erinevusi, mis võimaldavad mõne riigi pensionäridel vanaduspõlve nautida märksa parematel tingimustel. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson selgitab, millised riigid paistavad silma parimate pensionisüsteemide poolest ja mida oleks meil neilt õppida.
Möödunud sügisel tõusid Mercer maailma pensionisüsteemide edetabelis taas esikohale Holland, Island ja Taani – riigid, mida on parimatena tunnustatud juba aastaid. Kuigi nende riikide pensionisüsteemid on sarnased enamiku arenenud riikidega, sh Eestiga, on neis siiski ka märkimisväärseid erinevusi.
Riigis elatud aeg ja sotsiaalne olukord
Kõigis kolmes edetabeli tipus olevas riigis arvutatakse pensioni suurust proportsionaalselt vastavalt sellele, kui kaua inimene on konkreetses riigis elanud ja/või töötanud. Näiteks Hollandis ja Taanis kogub inimene igalt töötatud või elatud aastalt 2% riiklikust pensionist. Seega inimene, kes on elanud või töötanud riigis 50 aastat, saab 100% riigi poolt määratud pensionist. Islandil on osaline pensioniõigus inimestel, kes on vanuses 16–67 elanud riigis vähemalt kolm aastat; täispensioni saavad need, kes on selle vanusevahemiku jooksul elanud Islandil vähemalt 40 aastat. Eestis sõltub pensioni suurus makstud maksudest ja seeläbi tööstaažist.
Oluline erinevus seisneb ka selles, et kõigis kolmes riigis hinnatakse pensioni määramisel inimese sotsiaalset olukorda. Näiteks Hollandis võib üksik pensionär saada umbes 2070 euro suurust pensioni, mis on 70% miinimumpalgast. Inimesed, kes elavad koos kaaslasega, saavad aga väiksemat pensioni – kuni 50% miinimumpalgast. Islandil saab lisaks vanaduspensionile taotleda erinevaid lisatoetusi, näiteks kodutoetust üksikutele või transporditoetust liikumispuudega inimestele.
Suurem inimeste osalus
Kui Eestis moodustab pensionist suurema osa esimene sammas ehk riiklik pension, siis Põhjamaades on keskne roll teisel sambal. Sinna panustavad lisaks inimestele ka tööandjad ning kuigi teine sammas ei ole seal sarnaselt Eestile alati seadusega kohustuslik, on selle kasutamine tööandjate ja töötajate vaheliste kollektiivlepingute kaudu laialt levinud.
- Hollandis toimib teine sammas töötaja ja tööandja koostöös. Lepitakse omavahel kokku, et kui suur protsent palgast igakuiselt sinna suunatakse ning ka tööandja panustab vastavalt.
- Taanis toimib süsteem sarnaselt, keskmine sissemakse (tööandja ja töötaja koostöös) on umbes 12%.
- Eestis on võimalik alates 2025. aasta algusest oma teise samba sissemakseid tõsta kuni 6%-ni, millele riik lisab omakorda 4%.
- Luminori pensionifondide fondijuhi sõnul võiks sissemaksete suurendamist kaaluda iga töötav täiskasvanu, sest varajane panus tõstab vanaduspõlve kvaliteeti märkimisväärselt.
Kolmas sammas on vabatahtlik nii Eestis kui ka eelpool nimetatud riikides. See on aina populaarsem investeerimise viis ning laialdasemalt kasutavad seda ka inimesed, kellel ei ole võimalik osaleda teises sambas, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjad. Riik toetab kolmandasse sambasse panustamist maksusoodustuste kaudu.
Jõukas vanaduspõlv on saavutatav ka Eestis
Põhjamaade pensionisüsteemide edu peitub mitte ainult riiklikus poliitikas ja tööandjate panuses, vaid ka ühiskonna üldises arusaamas pensionikogumise tähtsusest. Pole üllatav, et riikide seas on esikohal Taani, Island ja Holland, kus eakad inimesed on kõige õnnelikumad. Kuigi riigil on oluline roll süsteemi ülesehituses, mõistavad inimesed ka oma isiklikku vastutust ja koguvad pensioniks teadlikult, et tagada endale kindlam tulevik.
Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson leiab, et jõukas vanaduspõlv on saavutatav ka Eestis, kui suurendada teise samba sissemakseid ning kasutada maksimaalselt ära kolmanda samba pakutavad võimalused. Regulaarne ja teadlik panustamine aitab aja jooksul koguda märkimisväärse summa, mis loob eeldused selleks, et vanaduspõlv oleks täis eneseteostust, hobisid ja rahulikku meelt – mitte rahalisi muresid.
