Personaalriigi tulevik – kuidas andmeanalüüs ja tehisaru heaoluriiki muudavad?
Personaalriigi idee ei piirdu pelgalt protsesside automatiseerimise, kasutusmugavuse tagamise ja ühtsete digiväravate loomisega, vaid see annab võimaluse uuendada ka teenuste ja toetuste aluspõhimõtteid. Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades. Eestis ei tajuta veel personaalriigi idee kogu ulatust, kirjutab tulevikuseire ekspert ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse väljaandes „Pikksilm“ ilmunud artiklis “Personaalriigi tulevik – kuidas andmeanalüüs ja tehisaru heaoluriiki muudavad?“.
Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades.
Eestis on viimasel ajal hakatud riigi digiarengut koondama personaalriigi mõiste ümber, mille all peetakse silmas kodanike jaoks nähtamatut, kuid nende individuaalsetele eripäradele vastavaks kohandatud teenustega riiki. Personaalriigi visioon ja tegevusplaan näevad ette järgmist: andmeid küsitakse inimestelt ainult üks kord, igaühel on oma andmete üle kontroll, riigi ja kodaniku suhtlus suunatakse ühte kesksesse kanalisse, riigi teenused integreeritakse riigiplatvormil erasektori teenustega ning tehisaru hakatakse senisest laialdasemalt rakendama.
Kuid tulevikku vaadates ja ühtlasi laiemat pilti silmas pidades ei hõlma personaalne digiriik mitte üksnes seda, kuidas kodanikud riigiga suhtlevad ja kui hõlpsasti teenuseid kätte saavad, vaid see toob ka esile heaoluriigi arenguga seotud põhimõttelised otsustuskohad, kirjutab Johanna Vallistu.
