Personalijuhi tööõnnevalem: kuidas toetada töötajaid keerulisel ajal?
Koroonaviiruse tõttu töötab suur osa inimestest täna endiselt kodukontorites. Kuigi paljudele kaugtöö sobib, näitavad erinevad uuringud, et piirangutega elul on inimeste vaimsele tervisele tuntav mõju. Seega tuleb juhtidel pöörata senisest palju rohkem tähelepanu töötajate heaolule.
Ergo kindlustusseltsi 250 meeskonnaliikmest enamik on üle aasta töötanud distantsilt ja mitmed uued töötajad pole oma kolleege päris elus näinudki. Tänaseks on osaliselt taastunud ka tavakontoris käimine, kuid uus elukorraldus on siiski kaasa toonud mõned jäädavad muudatused, nagu näiteks distantstöö kujunemine uueks normaalsuseks.
Selleks, et uue elukorralduse juures oma töötajaid paremini mõista, hoida ja motiveerida, soovitab Ergo personalijuht Evelin Roasto kõige lihtsamat: töötajatega rääkimist. Ergo keeles on juhi ja töötaja omavahelised kohtumised „1-2-1 kohtumised“, mille on personalijuht lahti mõtestanud omal moel. „Regulaarsed kohtumised juhi ja töötaja vahel on alati olnud olulised, kuid näeme, et kodukontoris töötades on see vajadus kasvanud veelgi. 1-2-1 mudelit näen mina nõnda, et iga juht peaks tegema mitte rohkem kui 1 tunni kestva kohtumise 2 korda kuus iga töötajaga, sest täna on see number 1 tööriist hoidmaks töötajad pühendunutena,“ selgitas Roasto.
Personalijuhi sõnul annavad regulaarsed kohtumised töötajatega juhile hea võimaluse tajuda, kuidas töötajal läheb, millised on tema mured ja väljakutsed. „Enda ettevõttes peame tagasisidestamist väga oluliseks, mistõttu on 1-2-1 kohtumised lahutamatu tööelu osa, et oma mõtteid, ideid, ja tagasisidet jagada. See mudel toimib hästi ja on praegusel keerulisel ajal meid tänuväärselt aidanud. 1-2-1 kohtumised aitavad hoida kuuluvusetunnet, avastada võimalikke murekohti juba eos ja mis peamine – tulemuseks on õnnelikumad töötajad,“ lisas Roasto.
Selleks, et olla kaugtööajastul oma inimeste lähedal ja mõista, millist tuge meeskonnaliikmed igapäevaselt vajavad, viib kindlustusselts järjepidevalt läbi heaolu-uuringuid. „Tuleb välja, et meie töötajad on olenemata keerulisest aastast siiski pigem õnnelikud, kuid loomulikult on ka murekohti. Näiteks kipub kodus töötades töö- ja puhkeaja piir hägustuma, mistõttu pole ületöötunnid võõrad. Osade töötajate hinnangul on pärast tööpäeva keeruline taastuda ja end laadida, koduõpe ja näost näkku suhtlemise puudumine on avaldanud mõju töötajate pühendumusele ja produktiivsusele. Olenemata sellest soovib kodus töötamist jätkata lausa 89% meie inimestest,“ rääkis personalijuht.
Mis aga aitab töötajatel olla kaugtöötingimustes motiveeritud ja õnnelik? „Kõige kõrgemalt hinnatakse paindlikku tööaega, erinevatel koolitustel ja vebinaridel osalemist ning kodukontori kulude hüvitamist. Täiesti mõistetavalt toodi palju välja ka vaimse tervise seminare ja koosolekuvabu kolmapäevi, mis meil organisatsioonis üsna kenasti juurdunud on. Kõige rohkem igatsetakse näost-näkku suhtlemist,“ ütles Evelin Roasto.
Seega leiab personalijuht, et tulevik pelgalt kodukontorite päralt siiski pole. „Oleme siin valmistumas hübriidtööks, mille põhilised märksõnad on kliendikesksus (sh sisekliendi), töö ja pereelu tasakaal, paindlikkus, vastutustundlikkus ja koostöö,“ lisas Roasto.
