POSITIIVNE NÄIDE I Kelmuseohvrid saavad tagasi üle 34 000 euro
Politseil koostöös makseasutusega õnnestus kümnetele ohvritele tagastada üle 34 000 euro, mille end pangatöötajana tutvustavad kelmid olid telefonitsi viimase kuu vältel välja petnud.
Kokku õnnestus täies mahus või osaliselt peatada ligi 30 kelmuseohvriks sattunud inimese ülekanded. Suurem osa ohvritest on pärit Harjumaalt ja Ida-Virumaalt. Kümme inimest saavad kaotatud raha tagasi täies mahus, kolmandikule tagastatakse arvestatav summa ja teistele väiksem osa kaotatud rahast. Kahele kannatanule tagastati kokku ligi 11 000 eurot juba aprillis. Ida prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rainet Juuse sõnul võtab politsei inimestega ühendust, et teada anda, kes ja millises ulatuses kahjusumma tagasi saab.
„Tagasisaadud summa on arvestatav – nii mõnegi ohvri jaoks tähendas see tuhandete eurode tagasisaamist. Kõiki tehtud ülekandeid paraku ei õnnestunud lõpuni enam peatada, kuid makseasutus tagastab inimesele nii palju kui võimalik. See näitab ilmekalt, et kui teil on vähimgi kahtlus, et olete pettuseohvriks langenud, tuleb võimalikult kiiresti panga ja politseiga ühendust võtta. Nii säilib lootus, et mõnda tehtud maksetest on võimalik veel peatada ja kasvõi osa rahast tagasi saada. Mida kauem aega makse tegemisest on möödunud, seda väiksem on kahjuks võimalus kunagi üldse seda raha tagasi saada,“ sõnas Juuse.
Kõigil neil juhtudel kasutati sama petuskeemi, kus kelm esitles end Swedpanga töötajana, väites, et inimese kontol on kahtlasi tehinguid tehtud. Ettekäändel, et pank saaks aidata, küsis kelm pangakontole sisselogimise andmeid, näiteks kasutajatunnust ja isikukoodi ning palus inimesel Smart-ID vahendusel sisestada oma PIN-koodid. Kelm väitis, et see on vajalik kaheastmelise turvasüsteemi paigaldamiseks. Arvelduskontole ligipääsu saades tehti sealt aga ülekandeid võõrastele kontodele.
Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo juhi Toomas Plaado sõnul rakendab politsei uusi võtteid kelmide tegevuse raskendamiseks ja teeb aktiivselt koostööd pankade ja teiste makseasutustega, et tuvastada väljapetetud raha liikumine ja võimalusel maksed peatada.
„Helistamiskelmustes, milles kelmid pangatöötajana esinevad, kantakse kannatanu kontolt raha ära väga kiiresti. Täheldasime hiljuti, et kelmid kasutasid väljapetetud raha liigutamiseks kontosid ühes Eesti makseasutuses. See oli nii-öelda ajutine koht raha hoidmiseks ja sealt saadeti summad juba edasi välismaale. Võtsime makseasutusega ühendust ja palusime teatud mustriga tehinguid kauem kinni hoida ja kui selgub, et tegemist oli rünnakuga, need tehingud külmutada. Lühikese aja jooksul seadis makseasutus ülekannete kontrollimiseks täiendavad filtrid ja selliselt nurjusid kelmide mitmed katsed inimeste raha edasi kanda. On äärmiselt oluline muuta rünnakute toimepanemine keeruliseks, et Eesti ei oleks kelmidele atraktiivne sihtmärk,“ kirjeldas Plaado.
Kuna kelmid ebaõnnestusid mitmete ülekannete tegemisel ega pääsenud enam väljapetetud rahale ligi, lõpetasid nad selle makseasutuse kasutamise. „See on positiivne näide sellest, kuidas kelmide tegevust raskendada ja ühtlasi kannatanuid aidata. Töötame, et kelmid tuvastada. Selleks teeme muu hulgas rahvusvahelist koostööd teiste politseiasutustega,“ lisas Toomas Plaado.
Rainet Juuse sõnul otsib politsei järjest võimalusi, kuidas kasvatada võimalike ohvrite teadlikkust sellest, kuidas pettureid ära tunda ja nad hõlptuluta jätta. „Valvsust ei tohi kaotada, sest kelmid ründavad jätkuvalt aktiivselt inimesi, kellelt raha välja petta. Väga positiivne on aga seejuures, et aina enam jõuab politseile ka teateid kelmuskatsetest, kus inimesed ei ole õngitsuskõne ohvriks langenud ega jaga PIN-koode telefonitsi kõrvalistele inimestele,“ lisas Juuse.
Enam kui pooled ründekatsed peatab pank kahtlasi tehinguid blokeerides. Siiski on politsei selle aasta nelja kuuga saanud kannatanutelt üle Eesti 119 teadet, kus neile helistas vene keeles kõnelenud ja end pangatöötajana esitlenud kelm ning pettis raha välja. Kahju on tekitatud ligi 500 000 euro ulatuses.
