President Alar Karis: Eestil on pikemalt ja tervemalt elamise valdkonnas palju pakkuda
President Alar Karis rääkis spordi innovatsioonile keskendunud Kääriku Kärajatel Eesti lähemate kümnendite väljakutsest suurendada pikenenud eluaastate kvaliteeti. „See on koht, kus Eestil ning spordi ja liikumise innovatsioonil on palju pakkuda,“ ütles riigipea.
„Meie eluea kasv peegeldab üldist elustandardi muutust. Laiemas kontekstis on ka demokraatia ja turumajanduslikud reformid aidanud kaasa sellele, et väärtustame rohkem oma tervist, võtame vähem rumalaid riske ja tänu sellele elame kauem,“ ütles president Karis kärajate avasõnavõtus. Samas pole tervelt elatud aastad sama palju kasvanud kui on pikenenud elu. „Eluea pikenemine võiks suurendada eeskätt seda aega, kui suudame kaasa lüüa ühiskondlikus elus, töötada ja elada täisväärtuslikult,“ ütles president Karis.
Riigipea tõdes, et elueast rääkides on raske mööda minna sõjast. „Meie naaberriigis toimuv illustreerib hästi seda, kuidas inimelu väärtus sõltub ühiskonna korraldusest,“ ütles president Karis. „Diktatuur ei kipu väärtustama üksikisikut – inimest. Kuid ühiskond algab indiviidist ja inimest väärtustamata, ei väärtusta me ka ühiskonda. Suurem osa meist on omal nahal tundnud, et demokraatia on olnud üks olulisemaid viimaste sajandite innovatsioone.“
Riigipea sõnul on eluea kasv paljude uuenduste tulemus. „Meditsiin on arenenud, me teame rohkem tervislikest eluviisidest ja toidust, aga ka spordil ja liikumisel on siin oluline roll,“ kõneles president Karis. „Areng ei pea peatuma siin. Meie ees on olulised võimalused.“ President Karis märkis, et oma elukvaliteedi parandamiseks ei pea me tingimata leiutama uut vidinat. „Ka rahvusvahelise teadustöö tulemuste elluviimine ja maailma parimate praktikate ülevõtmine on innovatsioon,“ sõnas riigipea.
President Karise sõnul seisavad meie ees küsimused, kuidas tuua rohkem inimesi liikuma või vähemalt ekraanist eemale, kuidas parandada toitumisharjumusi, rühti ja silmanägemist ning kuidas vähendada suitsetamist, alkoholi tarvitamist ja rasvumist. Samuti on küsimus, kuidas saaksid inimesed juhtida oma aega nii, et lisaks tööle jõuaksid nad tegeleda lastega, puhata ja liikuda tervislikult ning lõpuks ka selles, kas meie tänased digilahendused võimaldaksid avastada haigusi kiiremini, et jõuaksime neid ravida.
