President Ilves Bukarestis: inimeste vabakondlik kaasalöömine on vabaduse hoidmise tagatis
„Meie kohus on kaitsta vabadust, inimõigusi ja inimväärikust, kaitsta neid põhimõtteid, millesse uskusid rohkem kui 20 aasta eest oma riigid tagasi võtnud inimesed Kesk- ja Ida-Euroopas ning mida me tänapäeval nimetame euroopalikeks väärtusteks,“ ütles Rumeeniasse riigivisiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves eile pidulikul õhtusöögil Bukarestis, Cotroceni lossis. Õhtusöögi andsid Rumeenia president Traian Băsescu ja tema abikaasa Maria Băsescu.
Eesti riigipea meenutas oma kõnes tuhandete inimeste vaprusega segunenud isiklikku julgust ja nende vastuhakku diktatuurile, mis oli päästikuks Rumeenia 1989. aasta revolutsioonile ning samas kahte noort, Anamaria Hàncu’t ja Liana Buzea’t, kes nägid 2009. aastal Youtube’is videot Eestis algatatud prügi koristamise talgupäevast, said sellest innustust ning nüüd osaleb juba kolmandat aastat ka sadu tuhandeid rumeenlasi keskkonda säästvas kampaanias „Teeme ära!“ ehk „Let’s do it, Romania!“.
„Kuidas on need kaks erinevate aegade erinevat lugu – vihatud režiimi kukutajad Timișoarast Bukarestini ning sotsiaalmeediast ideid noppivad noored Anamaria ja Liana – omavahel seotud? Neid seob inimese jõud muuta maailma, tuues teised endaga kaasa,“ ütles president Ilves. „Detsembris 1989 võtsid rumeenlased oma riigi tagasi. Kõrvuti Poolas, Ungaris ja Tšehhoslovakkias toimunud vabanemisega ja Berliini müüri varisemisega andis ka Rumeenia revolutsioon Eestile usku, et meiegi võime vabaks saada. 20 aastat hiljem kinnitavad „Teeme ära!“ talgulised, et see on meie oma riik, mida me ise saame teha paremaks ja puhtamaks.“
Me näeme neis kahes loos ka seda, kuivõrd vajame kodanikuühiskonna hoolivust, julgust ja südikust seista oma maa eest, kinnitas Eesti riigipea, lisades: „Täna me teame: tugev vabakond on eduka demokraatliku ühiskonna meremehesõlm ja inimeste kaasalöömine vabaduse hoidmise tagatis.“
Eesti ja Rumeenia, nagu veel mitme ikestatud rahva vabaduse tagasivõitmise, selle hoidmise ja Euroopasse lõimumise lugu on lähiajaloos üks suurimaid saavutusi, tõdes president Ilves. Seda oskame eriti selgelt mõista siinsamas, Balkani piiril ja Musta mere kaldal, kus mõnelgi meiega ühel ajal alustanud riigil on läinud palju raskemalt.
„Eesti ja Rumeenia on nüüd osa ühendatud ja vabast Euroopast. Tundes vastutust kaasaegse Euroopa ees, oleme oma iseseisvuse taastamise kogemused pööranud Euroopa Liidu idapartnerite Moldova, Ukraina ja Gruusia abistamiseks. Tegelikult on „abistamine“ siinkohal vale sõna. Me räägime ju koostööst nende riikidega, mis tooks nad veel lähemale Euroopale, muudaks nende elanike elu paremaks, turvaliseks, õigusriigile kohaselt vabaks ning välistaks välise poliitilise või majandusliku surve oma tuleviku üle otsustamisel,“ rõhutas Eesti riigipea.
Ta tsiteeris Rumeenia vanasõna, et kõige odavam asi on nõuanne ja kõige väärtuslikum on eeskuju ning jätkas: „Eesti ja Rumeenia oskavad ja tahavad näidata eeskuju, kuidas oma riik üles ehitada, kuidas laiendada stabiilsuse ja demokraatlike väärtuste ulatust Euroopas.“
Kõneldes Eesti ja Rumeenia suhetest, nimetas president Ilves meid liitlasteks: Rumeenia on osalenud Balti taevas NATO õhuturbemissioonis; meie üksused võitlevad ja on kandnud ohvreid NATO julgeolekuvägedes Lõuna-Afganistanis, selle operatsiooni kõige ohtlikumas piirkonnas; Eesti algatas Euroopa Liidu piirkondliku Läänemere strateegia, Rumeenia-Austria sarnane ühisalgatus kannab nimetust Doonau strateegia; Eesti toetab Rumeenia liitumist Schengeni viisaruumiga, sest Bukarest on täitnud kõik kokkulepitud tehnilised tingimused ja uute reeglite kehtestamine pole enam õigustatud; Eesti ettevõtjad on investeerinud Rumeenias IT sektorisse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võikski olla üks olulisi koostöövaldkondi meie riikide vahel.
