President Kaljulaid: peame hoidma loodust sama hoolega kui oma ühiskondlikke väärtusi

Peame hoidma loodust sama hoolega, kui kaitseme oma muid ühiskondlikke väärtusi, lausus president Kaljulaid täna Eesti looduskaitse 110. aastapäeva konverentsil Kuressaares. „Suur osa eestlasi saab hingekosutust ikka metsast, mere äärest, suure kivi juurest, kirjeldamata seda religioonina,“ lisas riigipea.

Vabariigi President arutles oma kõnes selle üle, kas loodust peaks kaitsma nii, et ta püsiks muutumatuna võimalikult kaua meie valitud kujul ja ajateljel, või on looduskaitse ülesanne lasta loodusel kulgeda oma rada ja kaitsta vaid teatud territooriumi. „Aga kui sellesse võrrandisse lisada asjaolu, et inimene sunnib ise loodust muutuma, sest põhjustab CO2 kontsentratsiooni kasvu atmosfääris. Seda mõju ei saa piirata ka looduskaitsealadel. Kuidas see mõjutab omakorda kaitse-eesmärke? Kas peaksime takistama loodusel kohanemist, sest kaitseme seda, mis on looduse omaloomingu seisukohalt hoopis vabaõhumuuseum kooslustest, mis olid siin siis, kui inimene polnud oma elamist üle kütnud,“ küsis president Kaljulaid.

Riigipea sõnul katsetavad mõned erametsaomanikud, millised puuliigid võiksid olla väärt kasvatamist täna vabanevatel lankidel – mis talub antud kohas, antud tuultega ja mullastikuga maadel paremini kliimasoojenemist, olles samal ajal meie looduses esinev, aga seni vähem kasutatud tarbepuitu andev liik. „See on hea näide sellest, kuidas erametsaomanikud võivad eksida, võivad oma katsetustes õnnestuda, aga nende tehtu pakub kindlasti Eesti metsadele mitmekesisemat ja seetõttu kestlikumat tulevikku kui riiklik suur otsustaja, kes samuti teeb asju paremast tahtest ja toetudes teadusarvamustele. Aga kõik on ekslikud – ja peaks RMK eksima doktriinivalikul, teeb see liiga 40% Eesti metsadest. Erametsaomanike erinevad katsetused annavad meile palju informatsiooni ohutul moel ja osad neist ka õnnestuvad,“ lisas president Kaljulaid.

Vabariigi President nentis, et 14. augustil 110 aastat tagasi loodi Vaika saartel seal pesitsevate lindude kaitseks majakavahi Artur Toomi eestvedamisel Baltikumi esimene looduskaitseala ning seda sündmust oleme hakanud pidama oma kaasaegse looduskaitse alguseks. „See ei tähenda sugugi, et siin Läänemere idakaldal poleks loodusest varem lugu peetud. Varajase looduskaitse ilminguks võib küllap pidada ka meie esivanemate loodususku ja looduslike rituaalipaikade hoidmist juba ammuste aegade tagant,“ lisas riigipea. Samas rõhutas ta, et igapäevaselt looduskaitsest mõeldes ei tohiks esimene sõna, mis pähe tuleb, kunagi olla kaitsekorralduskava: „Loodus kõnetab rahvast oma iluga, seda peame oma loodushoiu püüdlustes viima kogu Eesti rahvani! Looduses on lihtsalt ilus olla ja ta kõneleb enda eest, aga peame teda kaitsma mõtlematuse eest. Teeme seda siis kõik koos. Nii nagu juba 110 aastat teadlikul moel – teaduslikult, aga ikkagi hingega.“