President Karis: Ameerika Ühendriikide pühendumine Euroopa julgeolekule on tugevam kui kunagi varem
President Alar Karis rõhutas Varssavis NATO idatiiva liidrite kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga tugeva transatlantiline sideme olulisust ning vajadust tugevama NATO kaitselahendi järele. „Peame USA jätkuvat kohalolekut Balti regioonis usutava heidutuse seisukohalt äärmiselt oluliseks,“ nentis Eesti riigipea.
Venemaa on jätkuvalt tõsine sõjaline oht NATO-le ning alliansil tuleb president Karise sõnul seda ohtu tõsiselt võtta. Seetõttu on tema sõnul vaja suurendada NATO kaitseambitsiooni enne juulis Vilniuses toimuvat tippkohtumist. „Meil on vaja koos kõigi allianssi liitlastega suurendada sõjalisi kaitsekulutusi, lõpetada töö NATO kaitse- ja heidutusvõime tugevdamiseks ning tuua Soome ja Rootsi uute liitlastena pardale,“ lausus president Karis.
President Karise sõnul tuleb juba praegu mõelda ja arutleda sõjajärgse Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle. „Kui tahame Euroopale anda pikaajalise rahu, peab meie eesmärk olema üheselt selge – ei ainsatki halli tsooni Venemaa läheduses, ei ainsatki ala, mille julgeolek on määratlemata, sest just sellised alad on regiooni ebastabiilsuse allikaiks,“ ütles Eesti riigipea. „Selle arutelu alguspunkt peab olema Ukraina, kes on selgelt oma tahet väljendanud saada NATO liikmeks. NATO tippkohtumisel Vilniuses tuleb visandada Ukrainale liikmesuse tee.“
President Karis sõnastas veel ühe äärmiselt olulise eesmärgi, mis peab olema Venemaa järgnema agressioonisõjale: „Peame taastama rahvusvahelise õiguse autoriteedi. Milliseks kujunevad meie suhted Venemaaga tulevikus, saame arutada sellest lähtuvalt ja alles seejärel kui agressiooni ja sõjakuritegude üle on kohut mõistetud.”
Eesti riigipea toetas Ukrainale igakülgse abi suurendamist, mis aitaks Venemaa agressiooni ohvril end edukalt kaitsta ja kallaletungija Ukraina piiridest välja lüüa. „Venemaa kahtleb, kui kaua on Lääs valmis Ukrainat toetama. Me saame näidata, et Venemaa eksib jälle. Praegusel kriitilisel perioodil on vaja teha palju enamat Ukraina abistamiseks. Lääne otsus mitte lubada Venemaal Euroopa geograafiat ümber joonistada on see, mida jälgivad ka teised rahvusvahelised suurjõud. NATO võimalus ja kohustus on kas teha ajalugu või muutuda ajalooks,“ lisas ta.
„On oodata, et lähikuudel suurendab Venemaa survet alustada rahuläbirääkimisi. Kuid rahu, mis ei tõrju Venemaad Ukrainast välja, võimaldab agressoril end koguda ja uuesti rünnata. See tähendaks, et Euroopas ei ole püsivat rahu,“ sõnas president Karis.
President Alar Karis ja teised NATO idatiiva liidrid keskendusid Varssavis kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni ning NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga Ukraina igakülgsele toetamisele. Samuti räägiti Atlandi-ülesest julgeolekust, sealhulgas NATO idatiiva heidutuse tugevdamisest ja ettevalmistustest juulis toimuvaks NATO tippkohtumiseks Vilniuses.
NATO idatiiva riike ühendava Bukarest 9 formaati kuuluvad Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari.
