President Karis kohtub täna Läti ja Leedu presidendiga Riias
President Alar Karis osaleb täna Riias toimuval Balti riikide presidentide kohtumisel, kus arutelu keskmes on Venemaa agressioon Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine NATOs.
President Alar Karise sõnul peitub täna meie ees seisvate kriitiliste väljakutsete lahendus sujuvas koostöös ja solidaarsuses, sest ainult üksteise toetamine teeb meid tugevamaks. „Balti riikide koostöö on täna kriitilisem kui kunagi varem. Veelgi enam, see on määrav tegur meie vastupanuvõimes praeguses keerulises olukorras,“ ütles president Karis. „Saime juba ammu aru, et Baltikum on julgeoleku mõttes üks ruum. Sama kehtib ka energeetika kohta. Ka ühe riigi haavatavus ohustab meid kõiki.“
Eesti riigipea sõnul on Venemaa agressiooni puhul Ukrainas ennatlik rääkida mingisugusest rahust või relvarahust. „Kõige tähtsam on anda Ukrainale sõjalist abi, et riik võidaks selle sõja,“ ütles president Karis. „Rahu on võimalik vaid siis, kui agressioon ebaõnnestub täielikult ning sõjakurjategijad antakse kohtu ette.“
President Karise sõnul on vaja Madridi tippkohtumisel tehtud otsused NATO tugevdatud heidutus- ja kaitsehoiaku rakendamiseks meie piirkonnas viivitamata ellu viia, hiljemalt Vilniuse tippkohtumiseks järgmisel suvel. „Kollektiivkaitse ei ole tasuta. Me teame seda ja investeerime ka ise üha enam oma kaitsesse,“ märkis president Karis ja lisas, et Eesti kaitsekulutused lähenevad järgmisel aastal pea kolmele protsendile SKPst. Tema sõnul on oluline, et kõik liitlased täidaksid võetud kollektiivseid kohustusi.
Läti kui Balti Ministrite Nõukogu praeguse eesistujamaa presidendi Egils Levitsi kutsel Riias toimuval kohtumisel räägitakse lisaks Ukraina abistamise ja toetamise võimalustele, energiavõrgu desünkroniseerimisest Venemaa elektrivõrgust, gaasivarustusest käesoleval talvel, Rali Balticu ehitusest ning koostööst Balti Ministrite Nõukogus järgneval perioodil, mil eesistujaks on Eesti.
Uuel aasta algab tavapärase rotatsiooni korras Eesti eesistumise periood Balti Ministrite Nõukogus (BMN). Eesti võtab Balti koostööformaadis juhtrolli üle Lätilt. Eesti keskendub eesistumise perioodil regionaalsele julgeolekule, suurtele ühistele energia- ja transpordiprojektidele, kliimamuutusega tegelemisele ning Euroopa Liidu naabruspoliitikale.
