President Karis kohtumisel Poola riigipeaga: peame NATO-s ja Euroopas end kokku võtma
„Euroopa on ehitatud rahule, vabadusele ja koostööle. Aga praegu peame selle kõige kaitsmiseks tegutsema, oma julgeoleku korda tegema ning NATO-s ja Euroopas end kokku võtma. Vajame suuremaid investeeringuid oma kaitsevõimesse, paremat kaitsetööstuse valmisolekut ja tugevamat poliitilist tahet. Poola on siin kindel liider,“ ütles president Alar Karis Kadriorus kohtumisel Eestis riigivisiidil viibiva Poola presidendi Andrzej Dudaga.
„Eesti liigub samas suunas – juba järgmisel aastal jõuame 5 protsenti kaitsekulutusteni SKT-st. Me ei tee seda loosungi pärast, vaid selleks, et need tulenevad NATO kaitseplaanidest, selleks et oleksime päriselt kaitsevalmis,“ rõhutas president Karis.
Eesti ja Poola riigipead rääkisid sel suvel Haagis toimuvast NATO tippkohtumisest. „Seal tuleb vastu võtta uus ja realistlik Venemaa-strateegia. NATO kaitsekulude tõstmine peab olema norm, mitte erand. Poola ja Eesti juba teevad seda – me ei räägi mitte ainult eesmärgist, vaid tegelikest valikutest ja panustest,“ rõhutas president Karis.
Eesti on riigipea sõnul tänulik Poolale tugeva panuse eest meie piirkonna õhuturbe tagamisel. „Just mõned päevad tagasi alustasid Poola piloodid uut rotatsiooni NATO õhuturbe missioonil Šiauliai lennubaasis Leedus, valvates ka Eesti õhuruumi,“ lausus Vabariigi President.
Eestil on Poolaga president Karise sõnul selge ja ühine arusaam, et Venemaa on Euroopa julgeolekule kõige vahetum ja püsivam oht. „Ukraina toetamine ei ole ajutine, vaid teadlik ja pikaajaline otsus. Me seisame selle eest, et sõjaline, humanitaarne ja majanduslik abi jätkuks seni, kuni Ukrainal on seda vaja. Me ei saa lubada, et võimalik vaherahu muutuks Venemaa jaoks hingetõmbepausiks. See tooks ainult uusi agressioone,“ lausus president Karis. „Meie eesmärk on, et Ukraina jääks vabaks ja suveräänseks, ning et tal oleks võimalik ennast kaitsta ja oma riiki taastada,“ lausus Eesti riigipea.
Ukraina toetamine ei ole ajutine, vaid teadlik ja pikaajaline otsus.
„Toetame Ukrainat mitte ainult rindel, vaid ka ülesehituses. Eesti tegutseb Žõtomõri piirkonnas, Poola Kiievis, Lvivis ja Poltaavas. See on strateegiline, mitte sümboolne töö – meie eesmärk on aidata Ukrainal liituda Euroopa Liiduga ja üles ehitada toimiv, vastupidav riik,“ lisas ta.
Hübriidohtudest kõneldes märkis president Karis: „Läänemere piirkonnas peame paremini kaitsma kaableid, torustikke ja kriitilisi ühendusi. Toetame NATO tugevamat kohalolekut ning loodame lähikuudel sõlmida piirkondliku kokkuleppe nende taristute kaitseks.“
Vabariigi President käsitles Eesti majanduskoostööd Poolaga. „Poola on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid Kesk-Euroopas. Eesti ettevõtted, eriti tehnoloogia- ja haridussektorist, näevad Poolas üha rohkem võimalusi. Meil on, mida pakkuda – ja samamoodi ootame Poola ettevõtjaid Eestisse. Meie majanduslik koostöö on loomulik osa usaldusest ja liitlassuhtest,“ sõnas president Karis.
Poola on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid Kesk-Euroopas. Eesti ettevõtted, eriti tehnoloogia- ja haridussektorist, näevad Poolas üha rohkem võimalusi.
Ta lisas, et Eesti ja Poola töötavad koos, suurendada Euroopa ühendatust ja vastupidavust. „Rail Baltic, mis ühendab Tallinna ja Varssavit, peab saama reaalsuseks võimalikult kiiresti. Meil on ka tugev koostöö energiajulgeolekus – Balti elektrivõrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga ei oleks olnud võimalik ilma Poola kindla toeta,“ sõnas president Karis. „Investeeringute edendamiseks on hea võimalus kolme mere algatus. Aprilli lõpus korraldab Poola Varssavis Kolme Mere riikide tippkohtumise, kus saame koostööd tihendada.“
President Karise sõnul on Poola riigipea visiit kinnitus sellest, kui tugev ja mitmekülgne on Eesti ja Poola omavaheline suhe. „Meid seob ühine vaade Euroopale, ühised mured ja ühine vastutus,“ sõnas Eesti riigipea. „Poola presidendi riigivisiit kannab olulist sümboolset tähendust. „See näitab meie riikide ajaloolist sidet. President Duda tegi oma esimese välisvisiidi just Eestisse 2015. aasta augustis, mis andis selge sõnumi, kui oluliseks peab ta suhteid meie piirkonnas. Nüüd aga, oma eduka ametiaja lõpus, toob riigivisiit teda taas Eestisse.“
