President Karis NATO idatiiva liidrite kohtumisel: teeme kõik, et kiirendada Ukraina liitumist NATO-ga

„Ukraina tulevik ei ole geopoliitiline hall eikellegimaa, Ukraina tulevik on seotud pöördumatult NATO ja meie julgeolekusfääriga. NATO liitlaste toetus Ukrainale kestab kuni ukrainlaste võiduni ja pärast seda. See on sõnum, mille NATO peab saatma Venemaale oma Washingtoni tippkohtumiselt,“ rõhutas president Alar Karis Riias kohtumisel NATO idatiiva riikide (B9) liidritega. Kohtumisel arutati Washingtoni tippkohtumise eesmärke, sealhulgas Ukraina kõikehõlmava toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale.

Ukraina tulevik on seotud pöördumatult NATO ja meie julgeolekusfääriga. NATO liitlaste toetus Ukrainale kestab kuni ukrainlaste võiduni ja pärast seda.

President Karis ootab Washingtoni tippkohtumiselt NATO üheselt mõistetavat kinnitust: NATO aitab Ukrainal ennast kaitsta kuni Venemaa algatatud agressioonisõja lõpuni. „Allianss on suutnud edukalt murda varasemaid kõhklusi seoses militaarabiga Ukrainale. Edasisele abistamisele ei tohiks piire seada.

‘”Kõige tähtsam on see, et meie ei tõmba endale takistusjooni, sest Kremli režiim neid ju ei sea,“ lausus Eesti riigipea. Ta rõhutas, et liitlaste abi Ukrainale on juba avaldanud mõju ja andnud kindlustunnet Ukraina kaitsjatele rindel.

„Venemaa ei võida Ukrainas, vaid lahkub sealt lüüa saanuna ega saavuta enda poliitilisi ja sõjalisi eesmärke. Ukraina liitumine Atlandi-ülese julgeolekuarhitektuuri ja Euroopa Liiduga on oluline osa Venemaa kaotusest,“ lausus Eesti riigipea. „Teeme kõik, et kiirendada Ukraina liitumist NATO-ga,“ lisas ta.

President Karis rääkis vajadusest tihendada koostööd ka Ukraina kaitsetööstusega ning märkis, et Eesti on alustanud ühisprojekte Ukraina kaitseettevõtetega, milles on Ukrainale majanduslikku ja sõjalist kasu.

NATO Washingtoni tippkohtumisel on fookuses Venemaast lähtuv julgeolekuoht. „Seda, et autoritaarne Venemaa esitab end demonstratiivselt kui väljakutset NATO-le ja kogu demokraatlikule Läänele, näeme me kõik, Venemaa on alustanud hübriidoperatsioonidega,“ sõnas president Karis.

Seetõttu on tema sõnul ülioluline, et liitlased võtaksid Washingtoni tippkohtumisel poliitilise kohustuse tõsta kiiresti NATO kollektiivkaitse valmisolekut. „NATO piirkondlikele kaitseplaanidele tuleb nüüd nii-öelda liha luudele panna. Need plaanid nõuavad vägesid ja relvastust, eriti raketi- ja suurtükiväesüsteeme ning laskemoona, millest praegu on kriitiliselt puudus. Teame ju, et Venemaa jaoks on veenev heidutus jõud ja tegelik valmisolek,“ lausus Vabariigi President.

Eesti riigipea lisas, et eelnev nõuab alliansilt suuremaid kaitsekulutusi. „Üha selgem on, et 2 protsenti meist igaühe SKT-st ei pruugi enam olla piisav. NATO kaitseplaanide jaoks on kõigilt liitlastelt vaja rohkemat,“ sõnas president Karis. Ta pidas oluliseks, et kõik liitlased investeeriksid enda kõige kriitilisematesse võimetesse, aitaksid täita kõige tähtsamad lüngad ja jätkaksid Ukraina tugevat toetamist. „NATO idatiiva riigid saavad ja peavad olema selles eeskujuks,“ lisas Eesti riigipea.

President Karis märkis ka Eesti, Läti ja Leedu poolt Washingtoni tippkohtumiseks välja käidud liitlastele võimearenduse algatust, mis visandab Euroopa vajadused ja tegevused.

NATO idatiiva riikide B9 (Bucharest 9) formaati kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. Nende tippkohtumiste eesmärk on ühtlustada riikide seisukohti alliansi idatiiva julgeoleku ja kaitse seisukohalt olulistes küsimustes enne NATO tippkohtumisi.

Kohtumist võõrustasid Läti president Edgars Rinkēvičs, Rumeenia president Klaus Iohannis ja Poola president Andrzej Duda. Samuti osalesid kohtumisel NATO peasekretär Jens Stoltenberg ning Soome president Alexander Stubb ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson.