President Karis Riias: Eesti uus saatkonnahoone saab koduks Eesti-Läti majanduskoostööle hoogu andvale ettevõtluskeskusele
President Alar Karis avas koos Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga Riia vanalinnas Eesti suursaatkonna uue hoone. „See on koht, kus saavad kokku Eesti ja Läti ideed, algatused ja partnerlus. Eesti uus saatkonnahoone saab maist koduks ettevõtluskeskusele, mis hoogustab Eesti-Läti majanduskoostööd,“ ütles president Karis.
„Väikeriigile pole just igapäevane, et saatkonnahooneks saab nullist enda originaalprojekti järgi ehitatu. Eestil on selliseid saatkonna hooneid vaid mõni. See kõneleb sellest, kui oluline on meile Läti,“ ütles president Karis. „Mais saatkonnas avatav ettevõtluskeskus kannab endas ka märki diplomaatia muutuvast olemusest. Ühelt poolt on diplomaatia vana ja küps kunst. Teisalt aga pidevas muutumises – näeme, kuidas üha olulisemaks on saanud äri- ja digidiplomaatia,“ lausus Eesti riigipea.
Läti on Eesti teine suurim kaubanduspartner ja Eesti on Läti suuruselt teine investor. Ligikaudu 4000 Eesti ettevõtet tegutsevad Lätis.
Vabariigi President rõhutas ka Eesti ja Läti ühise kultuuri- ja keeleruumi tähendust, eriti raamatuaasta tähistamisel. „Meie ühise lähiajaloo algust on jäädvustatud juba Henriku Liivimaa kroonikas 800 aastat tagasi. Meie ühine vaimne ruum hakkas kujunema 500 aasta eest ilmunud trükises, mis sisaldas tekste nii läti kui eesti keeles,“ ütles president Karis. „Seda meenutavad meile mõlema rahva emakeelse kirjasõna tähtpäevad. Selle trükise uusi peatükke kirjutatakse aga jätkuvalt – täna, homme, ülehomme,“ lisas ta.
Eesti uue saatkonnahoone avamisel Riias olid kohal Läti riigipea Edgars Rinkēvičs ning samuti ametist lahkunud presidendid Vaira Vīķe-Freiberga, Valdis Zatlers, Andris Bērziņš ja Raimonds Vējonis ning Läti välisminister Baiba Braže.
President Karis ja Läti riigipea Rinkēvičsi arutasid kohtumisel koostöö tihendamist, Rail Balticu projekti, julgeolekut ning Ukraina toetamise olulisust.
Eesti riigipea rõhutas ka, et julgeolekut ei taga mitte deklaratsioonid, vaid reaalne valmisolek ja investeeringud. Ta märkis, et Eesti tõstab alates järgmisest aastast oma kaitsekulud vähemalt 5 protsendini SKP-st. „Teeme seda, et tugevdada nii enda kaitsevõimet kui ka panustada liitlaste kollektiivkaitsesse,“ sõnas president Karis.
