President kuulutas välja kolm seadust
President Alar Karis andis eile heakskiidu seadustele, mis puudutavad riikliku tähtsusega kultuuriehitise rajamist, loomeinimeste sotsiaalseid garantiisid, samuti kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ning Eesti ja Venemaa vahelisest õigusabilepingust väljaastumist.
Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist. Samuti tagab muudatus vabakutselistele loomeinimestele sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks, mis makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Hasartmängumaksu seadusega täpsustati Kultuurkapitali aastatulu jaotuse regulatsiooni.
Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.
Välismaalaste seaduse muutmise seadusega võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mille alusel kutsuda kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust. Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse kasvuettevõtte määratlust nii, et kasvuettevõte võib edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.
Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seadusega denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Ühepoolseks lepingu lõpetamise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon. Praegune leping saab läbi 18. märtsil 2025 ja selle lõpetamisest tuleb Venemaale saata noot enne 18. septembrit.
Ühepoolseks lepingu lõpetamise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.