President nimetas ametisse Kaja Kallase valitsuse
President Kersti Kaljulaid nimetas täna hommikul Kadriorus ametisse Kaja Kallase valitsuse, soovides uuele valitsusele tervikuna ja igale ministrile oma valitsemisalas ambitsioonikust.
“Äsja tõusis päike ja täna saab Eesti uue valitsuse. Kaks nädalat ühe koalitsiooni kokkupanemiseks ei ole pikk aeg. Aga aega antud ei ole, sest iga päev toob uusi teateid viirusele alla vandunud inimestest. Iga päev muudab raskemaks paljude ettevõtete ellujäämise, iga päev tahavad meie lapsed käia koolis, eakad suhelda lähedastega, inimesed naasta juba ununema kippuva argipäeva juurde,” ütles president.
“Sestap tänan Reformierakonna ja Keskerakonna poliitikuid kiire lahenduseni jõudmise eest. Ma tänan ka Jüri Ratast ja eelmist valitsust, ma tänan kõiki eelmisi Eesti Vabariigi valitsusi. Igaüks neist on andnud panuse Eesti arengusse ja kujundanud Eestit selliseks, nagu on tahetud ja osatud. Ka varasematel valitsustel on teeneid selles, et saame selles kriisis päris palju kulutada, isegi laenu võtta.
Asjaolud, mis viisid valitsuskriisini, jäävad ka uut valitsust paratamatult saatma. On teie võimalus pöörata halb heaks. See on oluline võimalus ja usun, et te kasutate selle ära. Me kõik teame, et korruptsioon on suurim arengupidur, sest korrumpeerunud riikides ja linnades ei saa ausat mängu mängivad ettevõtjad ega ausad eraisikud hakkama. Nad loobuvad, lähevad mujale toimetama ja teevad teed neile, kes süsteemi toita ja temast toituda oskavad.
Selle valitsuse üks tõsine ülesanne peab olema järgmise kahe aasta jooksul näidata, et erakondade aus ja läbipaistev rahastamine on võimalik. Astutavad sammud peavad olema sisulised ja olulised. Me ehitame vaba, mitte seotud kätega riiki ettevõtjate tarbeks. Inimestel peab taas tekkima usk, et see ikka on nii,” sõnas president.
“Eesti inimeste esimene ootus on, et uus valitsus keskenduks eelkõige viiruskriisi ohjamisele ja lõpetamisele. Et enam ei sureks kroonviirusesse meie vanaemad ja vanaisad. Viimane sõltub eelkõige sellest, kui kiiresti saame piisava osa oma inimestest vaktsineeritud.
Meie turismisektor ja sellega seotud majandus on väga raskes olukorras ja ootab selgeid ja mõjusaid lahendusi, et viiruskõvera langedes jälle jalule tõusta. Aga mõjutatud on paljud muudki sektorid alustades loomemajandusest ja põllumeestest lõpetades tööstustega, kelle tarneahelaid kriis räsib. Kusjuures alati pole lahendus rahaline toetus, vaid hoopis mõni seadusandlik liigutus või diplomaatiline pingutus. Kõik need tööriistad on valitsuse kätes.
Kuid vabariigi valitsuse ees on lisaks viiruskriisile ja selle põhjustatud majanduskriisile veel palju pakilisi, aga tulevikku suunatud väljakutseid. Eesti e-riik vajab investeeringuid, et e-teenuste kasutamine oleks jätkuvalt nii turvaline kui kättesaadav. Eesti peab kaitsma oma liidrirolli digiühiskonna kujundajana, meie iduettevõtete ekspordipotentsiaal on meeletu. Nemad ja nende loodu – eriti tehisintellekti rakendused – vajavad lubavat seadusruumi, eriti õppimiseks sobivat andmekaeverežiimi. Sellist, mida meie partneritel ja headel konkurentidel veel ei ole. See on hädavajalik, et teistest paar kurvi ees olla.
Samuti vajab lubavat seadusruumi rohepööre, mille valitsus on lubanud ette võtta. Me peame tegutsema kiiresti ja nutikalt, sest turu küllastumisel muutuvad uued investeeringud riskantsemateks ja meid ähvardab pikaajaline energiasõltuvus.
Eesti regionaalne areng on äärmiselt ebaühtlane. Kuulake palun meie omavalitsusi ja seal toimetavaid inimesi ja usaldage neid otsustama seda, mis puudutab kodukanti. Ma väga loodan, et kohalikud omavalitsused saavad iseseisva ja senisest laiemal alusel oleva tulubaasi,” jätkas Kaljulaid.
“Ja kõige olulisem üldse – eesti keelt ja kultuuri, Eesti komberuumi ei saa paremini kaitsta miski muu kui lapseealiste segregatsiooni lõpetamine haridussüsteemis.
Lisaks sellele, et teeme Eestis asjad korda, peame korda tegema meie välissuhted. Meie suhted on meie turvavõrk, kuid see võrk on muutunud viimaste aastatega hõredamaks. Partnerites ja liitlastes uuesti usalduse tekitamine, näitamine, et me tõesti kuulume samasse väärtusruumi, euroopalikku väärtusruumi, on pikem töö, kui oli maine hävitamine. Kuid see on ülioluline.
Ja viimaseks – ma tahaks, et edaspidi tunnevad kõik huvirühmad, MTÜ-d, ärimehed, ettevõtlusliidud ja muud organisatsioonid Eesti, et ei pea enam hoidma pool suud koomal hirmus, et kriisimeetmed või mõni muu „vorst“ läheb sinust mööda. Mistap ei soovigi ma valitsusele 100 kriitikavaba päeva, vaid vastupidi – kutsun üles kõiki olema konstruktiivselt kriitiline. Igaüks peab saama oma arvamust ausalt ja viisakalt välja öelda, kartmata valitsejate solvumist. Usun, et see valitsus kuulab ja usaldab Eesti inimesi, sõltumata sellest, kas nad teid valisid või kuulub nende sümpaatia opositsioonile – see valitsus peab olema kõigi Eesti inimeste valitsus. 70 usaldushäält Riigikogus on hea algus.
See valitsus asub ametisse ajal, kui silmapiir – ehk järgmised parlamendivalimised – on kahe aasta taga. See on umbes see aeg, kui palju keskmiselt me valitsused kestavadki. Seega ei ole te mingi hooldus- ega üleminekuvalitsus, ega ka mitte üksnes viiruskriisi ohjamise valitsus. Soovin valitsusele tervikuna ja igale ministrile oma valitsemisalas ambitsioonikust. Eesti on tõeline edulugu, oma orgude ja mägedega. Palun minge ja kirjutage selle järgmine peatükk!” soovis president.
