President teenetemärkide saajatele: kõige alus on tahtmine ja oskus teha oma tööd ning mõista ja hoida kaasteelisi
President Alar Karis tunnustas Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti loos.
„Eesti saab teile toetuda, teie annate Eestile näo. Selles on tarkust ja märkamist, sihikindlust ja ettevõtlikkust, visadust ja andestamist, aga võibolla ka natuke trotsi ja kangekaelsust, iseteadvust ja põikpäisust. Kõike seda, mis teeb inimesest inimese ja sellisena ühiskond meid vajabki,“ ütles riigipea teenetemärke üle andes.
Eesti saab teile toetuda, teie annate Eestile näo. Selles on tarkust ja märkamist, sihikindlust ja ettevõtlikkust, visadust ja andestamist, aga võibolla ka natuke trotsi ja kangekaelsust, iseteadvust ja põikpäisust.
President Karise sõnul ei muuda see kõik meid ühetaolisteks, nagu muruniidukiga lõigatuteks. „Mida enam me tunnistame igaühe õigust olla tema ise, tunnistame erinevaid arvamusi, julgeme ja oskame argumenteeritult vaielda, seda tugevamad me oleme,“ kõneles ta. „Arutelu vaigistamine, käsukorras kuulekusele või ainult ühele arvamusele sundimine aga hakkab seda tugevust murendama.“
Riigipea sõnul on kõige alus inimese enda tahtmine ja oskus teha oma tööd ning mõista ja hoida kaasteelisi. „Just pilgu ja teo avarus iseloomustavad ka tänavusi teenetemärkide saajaid,“ sõnas ta.
Just pilgu ja teo avarus iseloomustavad ka tänavusi teenetemärkide saajaid!
Vabariigi President tõi välja, et viimastel aastatel on inimesed varasemast rohkem mõelnud rahvusvahelistele sündmustele ja muretsenud, kas ja kuidas võivad need Eestit puudutada ning seda puudutust kinnitab vahetult ka teenetemärkide kavaleride nimekiri.
President Karis väljendas rõõmu, et Eestil on nii palju toetajaid ja liitlasi. „Me ei ole üksi ja me ei jää üksi – siin on liitlaste tähendus, muidugi eeldusel, et meil endal on tahe, oskused ja võimekus Eestit kaitsta. Kinnitan teile, et meil on kõik need kolm olemas – tahe, oskused ja võimekus,“ kõneles riigipea.
Oma sõnavõtu lõpetuseks tsiteeris president Karis Jaan Tõnissoni sada aastat tagasi öeldut: „Kõrk enesearmastus ei tohi meil mitte silmi segada seletamast, kuidas meie riikliku iseseisvuse tähe all ise oma saatuse üle otsustajad oleme.“ Riigipea sõnul on selles Tõnissoni lauses rohkem uhkust kui muret: „Nii on see ilus soov meile kõigile. Olla oma saatuse üle otsustajad iseseisvas Eestis!“
Vabariigi President tunnustas 157 inimest riigi teenetemärgiga
„Riigi teenetemärgid meie inimestele ja meie toetajatele välisriikides on kinnitus nendest väärtustest, millele Eesti toetub ja mida oluliseks peab. Avatus ja demokraatia, tarkus ja hoolivus, sihikindlus ja ettevõtlikkus, visadus ja isegi vaprus – need on põhimõtted, mis ühendavad teenetemärkide saajaid,” kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.
Riigivapi I klassi teenetemärgi said Eesti mõtteloo kandja, luuletaja, kirjastaja, akadeemik Hando Runnel ja meie teaduse edendaja, rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloog, akadeemik Richard Villems. Valgetähe II klassi sai põlvkondi ühendav helilooja, pianist ja pedagoog Olav Ehala.
Riikluse edendamise eest pälvis Riigivapi II klassi teenetemärgi Eesti eelmine peaminister Kaja Kallas. Riigivapi III klassi teenetemärgi pälvivad pikaaegne riigisekretär Taimar Peterkop ning Euroopa Komisjoni eelmine energeetikavolinik Kadri Simson.
Eesti avaldas tunnustust meie tippteadlastele, kes on andnud suure panuse targa ja teadmistepõhise ühiskonna loomisesse. Teenetemärgi pälvisid Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor ja biostatistika edendaja akadeemik Krista Fischer; pühendunud IT hariduse edendaja ja Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna professor Gert Jervan; pikaajalise töökogemusega Eesti Maaülikooli õppejõud, veterinaarmeditsiini edendaja ja Ukraina vabatahtlik abistaja Piret Kalmus ning biotehnoloog ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Petri-Jaan Lahtvee.
Tunnustuse pälvisid infotehnoloogia hariduse edendaja ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Birgy Lorenz; arheozooloog, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõud Lembi Lõugas; ökoloog, Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ning zooloog ja loomaökoloog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raivo Mänd. Samuti mullateaduse edendaja Priit Penu ning merehariduse pikaaegne edendaja, kaugesõidukapten ja TTÜ Eesti Mereakadeemia tunnustatud õppejõud Rein Raudsalu.
Teenetemärgi said majandusteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiiu Paas; maateaduste populariseerija, geograaf ja Tartu Ülikooli õppejõud Taavi Pae; alushariduse edendaja, Tallinna Ülikooli õppejõud Maire Tuul ning sotsioloog, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.
Iseseisvuspäeva eel tunnustati ka muusikaõpetajaid, dirigente ja heliloominguga tegelevaid inimesi. Teenetemärgi said Eesti džässmuusika arendaja ja propageerija, muusik Siim Aimla; pikaaegne muusikapedagoog ja kooridirigent Maie Kala; hinnatud helirežissöörid Teet Kehlmann ja Tanel Klesment; koorijuht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Triin Koch; muusikaõpetaja, puhkpillimuusika edendaja Põltsamaal Urmas Mägi; lauluõpetaja ja lastelaulude looja, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia vokaalpedagoog Hedi-Kai Pai; muusikaelu edendaja Peep Veedla, kes on pikaaegne Viru Folgi korraldaja ja üks roheliste rattaretke algataja ning pärimusmuusik ja kultuuripärandi, eelkõige rahvalaulu asjatundja ja uurija Lauri Õunapuu. Teenetemärgi said ka antropoloog ja muusik Marko Veisson ning muusik Ramo Teder.
Eesti tänas rahvatantsujuhti Erika Põlendikku, kes on aastakümneid panustanud suure pühendumusega tantsupidude korraldusse ja rahvatantsu õpetamisse ning tantsuõpetajat Kadri Tiisi, kelle pikaajaline töö on aidanud säilitada ja arendada Eesti tantsukultuuri ja -traditsioone.
Riigii teenetemärgiga tänati filmi- ja näitekunsti edendajaid. Teenetemärgi said dokumentaalfilmirežissöör ja raadiosaatesarja „Ööülikool“ saatejuht-toimetaja Jaan Tootsen; lavastaja, näitleja, Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Anne Türnpu ning näitleja ja lavastaja Priit Võigemast.
Eesti väärtustab teenetemärgiga ka arhitektuuri edendajaid ja kujutava kunsti viljelejaid. Teenetemärgi said üks Eesti esimesi kineetilise kunsti viljelejaid, kunstnik Kaarel Kurismaa; hinnatud sisearhitekt, sisearhitektuuri edendaja ja mõtestaja Eesti kultuuriruumis Pille Lausmäe-Lõoke ning graafik Lembit Lõhmus, hinnatud postmargi ja eksliibrise kujundaja. Samuti saavad teenetemärgi illustraator ja graafikadisainer, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Anne Pikkov; maalikunstnik Mari Roosvalt; kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Tõnis Saadoja ning graafik Evi Viires (Tihemets).
Teenetemärgi said kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, kirjandusteadlane ja tõlkija Kersti Unt ning lastekirjanik, pedagoog, tõlkija ja kirjandusteadlane Jaanus Vaiksoo.
Eesti Raamatu Aastal said teenetemärgi Roosna-Allikul raamatukoguhoidja Viktoria Saarsalu, kes on kujundanud raamatukogust kodukandi kultuurielu keskuse ning Karksi-Nuia raamatukoguhoidja ja kultuurielu edendaja Mare Torim.
Teenetemärgi pälvisid sihikindel loodushariduse edendaja, hinnatud samblatundja ja seenenäituste korraldaja Loore Ehrlich; kogukonna eestvedaja ja kultuurielu edendaja Tartumaal, Kodavere pärimuse hoidja Reet Kruup; rahvaluuleteadlane ja usundiuurija Aado Lintrop ning pikaaegne Viljandi muuseumijuht, Vabadussõja ajaloo uurija ja talletaja Jaak Pihlak. Teenetemärgid said ka Eesti kultuuripärandi tutvustaja Margit Siim, kes on aidanud kaasa meie oluliste kultuurinähtuste lisamisele UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja; ajaloo talletaja Raplamaal Rait Talvoja; kultuurielu edendaja Jõgevamaal Arne Tegelmann ning kunstiajaloolane ja Eesti Kunstimuuseumi arendusdirektor Kersti Tiik.
Eesti tänab neid, kes on üha pingelisemas julgeolekuolukorras sihikindlalt arendanud riigi kaitsevõimet. Kotkaristi teenetemärgi said Kaitseväe Akadeemia ülema asetäitja, kolonel Raul Järviste; kaitseväe võimearenduse edendaja, kolonelleitnant Allan Raidma; Kaitseliidu peastaabi ülem, kolonel Eero Rebo ning logistika edendaja, kapten Jaana Ukkur.
Sisejulgeoleku vallas pälvisid tunnustuse pikaaegne politsei finantsanalüütik Marje Kapp; Eesti taasloodud politsei eriüksuse esimene juht Henn Kask; pikaaegne prefekt, politseikolonel Vallo Koppel; hinnatud ja suurte kogemustega politseinikud Ago Leis ja Meelis Saarepuu ning Kaitsepolitsei ametnikud Danel Kolk ja Andrus Männik.
Päästeametnikest pälvisid tunnustuse Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu, kelle eestvedamisel korraldatakse Ida-Virumaal ohutusalast lastelaagrit eesti, vene ja ukraina emakeelega lastele ning Põhja päästekeskuse juht ja elanikkonnakaitse edendaja Harjumaal Marko Rüü. Teenetemärgi sai ka Võrumaa vabatahtlik päästja ja abipolitseinik Andres Pindis.
Eesti avaldas tunnustust ka liitlastele, kelle panus on suurendanud julgeolekukoostööd ja toetanud kaitsevõime tugevdamist NATO idatiival. Teenetemärgi said NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, kindral Christopher Gerard Cavoli, Eesti-Ameerika Ühendriikide julgeolekualase koostöö edendaja, kindralleitnant John S. Kolasheski, Eesti- Leedu julgeolekukoostöö edendaja, kolonel Elegijus Paulavičius, Eesti – Ühendkuningriigi julgeolekualase koostöö pikaaegne edendaja, kindral Patrick Sanders ning NATO kollektiivkaitse tugevdaja Balti riikides, kindral Jürgen-Joachim von Sandrart.
Eesti tänab ka meditsiinitöötajaid. Teenetemärgi said Pärnu Haigla Sisehaiguste kliiniku juhataja, neuroloog Katrin Antsov; Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja, laste-endokrinoloog Ülle Einberg; Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog Anneli Elme ning Tartu Laste Tugikeskuse ja Elite erakliiniku kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre. Samuti pälvisid tunnustuse Lõuna-Eesti Haigla lastearst Ruth Kipper; Ida-Viru Keskhaigla arst-stomatoloog, vanemarst Meedi Lehtla; Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku günekoloogiaosakonna onkogünekoloog-juhtivarst Reeli Saaron; Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed-vanemarst Ain Seimar ning Tartu Ülikooli Kliinikum vanemarst-õppejõud, laste gastroenteroloog Oivi Uibo.
Õdedest said teenetemärgi Ida-Viru Keskhaigla vaimse tervise õde Eda Rembel, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliiniku õendusjuht Lenne Rätsep ja Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ülemõde Reet Tohvre.
Teenetemärgi pälvisid pikaaegne proviisor, apteegiteenuse pakkuja Eesti suursaartel Valve Raide, Lastekaitse Liidu projekti „Targalt internetis“ koordinaator ja laste õiguste edendaja Malle Hallimäe ning heliraamatute toimetaja, Eesti pimedate raamatukogu edendaja Anni Oraveer.
Vabatahtlikest vereandjatest said Punase Risti teenetemärgi Eduard Andrus, Kaido Männi, Indrek Sülla ja Andrus Varatu.
Eesti tänas haridustegelasi ja õpetajaid, kes on pühendunud noorte õpetamisele ja nende maailmapildi avaramaks muutmisele. Teenetemärgi said Tallinna Reaalkooli direktor ja hariduselu edendaja Ene Saar; pikaaegne Viljandi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning sealse kooliteatri hinnatud eestvedaja Reet Sinimaa; staažikas eesti keele, kirjanduse ja kultuuriloo õpetaja Harjumaal Sirje Kuurberg; Jänesselja lasteaia direktor ja rahvakultuuri edendaja Aina Alunurm; Kõrveküla Põhikooli direktor, õpetaja ja kohaliku ajaloo talletaja Tartumaal Andres Jõgar ning eesti keele ja kultuuri õpetaja Soomes Tiina Maripuu.
Iseseisvuspäeva eel tänas Eesti riik sõpru ja eestluse edendajaid välismaal. Pühendunud panuse eest pälvis tunnustuse arhitekt ja eestluse hoidja Põhja-Ameerikas Tõnu Altosaar, eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides Kristi Vuht Allpere ning meie aupeakonsul Brasiilias Jüri Saukas eestluse hoidmise, Eesti kodanike abistamise ja Eesti tutvustamise eest.
Tunnustuseks tiheda koostöö ja Eesti toetamise eest said teenetemärgi Eesti- Islandi koostöö edendaja, Islandi president 2018 – 2024 Guðni Thorlacius Jóhannesson ning Eesti-Ameerika Ühendriikide julgeolekualase koostöö edendaja, Ameerika Ühendriikide eelmine riigisekretär Antony J. Blinken. Samuti pälvis teenetemärgi noori Eesti neurolooge toetava stipendiumi asutaja Heli-Kristy Ilinsky ja Ameerika Ühendriikide ajakirjanik Michael Weiss.
Vabariigi aastapäeva eel tunnustati ka kohaliku elu ja vabakonna edendajaid. Teenetemärgi pälvisid Saaremaal koorilaulu edendaja Tiit Aavik; Vaivara kihelkonna ajaloo talletaja Meedy Hiielo; kirikuelu edendaja ja Eesti katoliikluse uurija Marge Paas ning Tori valla Randivälja küla kogukonna eestvedaja Mart Ruumet.
Samuti pälvisid teenetemärgi Valgamaa Arula külaelu edendaja, aktiivne kaitseliitlane ja turismitalu peremees Voldemar Tasa; Võrumaa Arenduskeskus juhatuse liige ja kohaliku elu edendaja Tiit Toots ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Lääne-Harju praostkonna praost ja Hageri Lambertuse koguduse õpetaja Jüri Vallsalu, kes on Hageri kihelkonna kogukondliku ühistegevuse edendaja.
Teenetemärgi said Riigikohtu kohtunik Nele Siitam, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa ja Harju Maakohtu kauaaegne kohtuistungi sekretär Ülle Karna.
Teenetemärgi pälvisid ka diplomaat Veikko Kala; politoloog, välis- ja julgeolekupoliitika mõtestaja Kristi Raik; Soome lahe seisundi uurija, keskkonnaalasesse rahvusvahelisse koostöösse pikaajaliselt panustanud Siiri Kerge ning kaitsekoostöö edendaja, Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonnajuhataja Kalle Kirss.
Teenetemärgi said Kõrgemate Riigikaitsekursuste korraldaja Madis Mikko; siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse edendaja ja ekspert Andres Sikk. Samuti said teenetemärgi riigiametnikud Janek Järva ja Maili Mark.
Teenetemärgi pälvisid loodushoiu ja keskkonnahariduse edendaja Asta Tuusti; Riigikantselei kauaaegne töötaja Heili Tõnisson ja sümboolikanõunik Gert Uiboaed ning transpordiameti hüdrograafiosakonna juhataja ja meresõiduohutuse edendaja Peeter Väling.
Tänu avaldati ka ettevõtjatele. Teenetemärgi said pagari- ja leivatööstuse edendaja, Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe; Otepää Lihatööstus Edgar looja, omanik ja pikaaegne juht Maie Niit; toidutööstuse edendaja, Balsnack International Holding omanik ja nõukogu esimees Elmar Rusing; kaitsetööstuse edendaja ja ettevõtte DefSecIntel asutaja Jaanus Tamm ning masinatööstuse edendaja Raigo Tammo, kes on metallitöötlemise ettevõtete Estanc AS ja Tammer OÜ asutaja.
Põllumajanduses pälvisid teenetemärgi hinnatud taimekasvatusnõustaja Tiiu Annuk, Pistimäe talu peremees ja Võrumaa maaelu edendaja Andres Jaaska ning Põlvamaa põllumajandusettevõtja Raivo Musting.
Teenetemärgi said laevanduse edendaja Peeter Kangro Tallinkist, BLRT Masinaehitus OÜ pikaaegne mehaanik Uku Lukme ning Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakasvataja Ilmar Paal, kes on aastakümnete jooksul kasvatanud ja hooldanud sadu tuhandeid metsataimi rohkem kui sajal tuhandel hektaril.
Sportlastest ja spordielu edendajatest said teenetemärgi Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse eestvedaja Mati Kallemets; maletaja ja maleõpetaja Tatjana Fomina; korvpallitreener Jaanus Levkoi; Eesti jäähoki edendaja Rauno Parras; Hiiumaa spordielu kauaaegne edendaja ja talletaja Lembit Sauer; pikamaajooksja, spordielu edendaja Ida-Virumaal Enn Sellik, kelle nimel on siiani Eesti pikamaajooksu 10 000 m ja 5000 m rekordid ning Jõulumäe Tervisespordikeskuse rajaja ja spordielu edendaja Pärnumaal Enn Tasalain.
Iseseisvuspäeva eel tunnustati lisaks Eesti ajakirjanikke, kelle sõna, pilt ja loovus on meie meediaruumi rikastanud. Teenetemärgi said kultuuriajakirjanik ja „Plekktrumm“ saatejuht Joonas Hellerma; Vooremaa peatoimetaja, spordiajaloo tutvustaja Tiit Lääne; Postimehe venekeelsete väljaannete peatoimetaja Sergei Metlev; spordiajakirjanik ja spordielu edendaja Raplamaal Donatas Narmont; ETV spordiajakirjanik, laste ja noorte sporditegevuse edendaja Anu Säärits; raadioajakirjanduse edendaja Järvamaal Mati Palmet, Kuku raadio ajakirjanik Timo Tarve, Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik Sulev Vedler ning loodusajakirjanik ja -kirjanik Kristel Vilbaste.
- Vabariigi President andis riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.
