Rahanduskomisjon käsitles finantsstabiilsusega seotud küsimusi
Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes Finantsinspektsiooni möödunud aasta aruanne, milles antakse ülevaade Finantsinspektsiooni tegevuse ühest eesmärgist, et vältida võimalikust maksejõuetusest tulenevat negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori, hoiustajate, investorite ja teiste klientide vahendeid.
Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik tunnustas Finantsinspektsiooni tegevust, et täiendati ja ajakohastati süsteemselt Eestis tegutsevate oluliste pankade kriisilahenduskavasid koos sobiliku omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega.
„Tähtis on ka Finantsinspektsiooni koostöö nii teiste riikide kriisilahendusasutuste kui ka järelevalveasutustega, kus osaletakse kriisilahenduskolleegiumides ning panustatakse sisemiste kriisilahendusmeeskondade töödesse,“ toonitas Korobeinik. Ta pidas oluliseks ka Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi vahelist koostööd Eesti finantsstabiilsuse tagamisel.
Nimelt, kriisilahendamise rahastamiseks on Tagatisfondi juurde loodud kriisilahenduse osafond, kuhu Eestis tegutsevad krediidiasutused teevad regulaarseid sissemakseid. Tagatisfond kannab maksed Euroopa tasandil loodud ühtsesse kriisilahendusfondi, mida haldab ühtne kriisilahendusnõukogu.
Rahanduskomisjoni istungil tõdeti, et Eesti finantsturgu iseloomustasid möödunud aastal kiire kasv krediiditurul, pensionireformi elluviimine ja suur huvi tegevuslubade vastu.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et pankade krediidiportfellid kasvasid mullu kiiresti, kusjuures eriti tempokas oli see suurenemine statistika kohaselt just väiksemates krediidiasutustes.
„See suundumus toob loomulikult kaasa riskide kasvu, millel peab finantsjärelevalve pilku teraselt peal hoidma, sest pankade kontrollisüsteemid ei pruugi olla valmis uute laenude piisavaks hindamiseks,“ ütles Kokk. Ta tunnustas Finantsinspektsiooni tegevust, et sel puhul nõutakse pankadelt suuremaid kapitalipuhvreid, mille arvelt saab katta võimalikke laenukahjumeid ilma, et ohtu satuksid hoiustajate vahendid ja finantssüsteem tervikuna.
Aruandest selgus, et Finantsinspektsioon koos Euroopa Keskpangaga nõudis 2021. aastal pangandussektorilt kokku 609 miljoni euro suurust puhvrit. Sellele lisandusid seaduses sätestatud ja keskpanga nõutud puhvrid kokku suuruses 745 miljonit eurot.
Aivar Kokk ütles, et seoses pensionireformi läbiviimisega möödunud aastal on tähtis esile tuua Finantsinspektsiooni erijärelevalve programm, mille raames testiti fondide võimekust maksta välja raha kõigile teise samba pensionisüsteemist lahkuda soovijaile.
- Rahanduskomisjoni istungil andis selgitusi Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, kes esitab asutuse tegevusest ülevaate Riigikogu täiskogu istungil 2. juunil.
