Rahanduskomisjon täpsustas tuleva aasta riigieelarve eelnõu
Riigikogu rahanduskomisjon vormistas tänasel istungil tuleva aasta riigieelarve eelnõule kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud ja tegi tehnilised täpsustused.
Riigikogu fraktsioonid esitasid 44 muudatusettepanekut. Need jäid toetuseta, sest katteallikad ei sobinud. Rahanduskomisjon koostas omalt poolt kaks muudatusettepanekut, millega korrigeeriti eelarvet valitsusaladesiseselt ja kus on ka osalise toetuse saanud fraktsioonide ettepanekud.
Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik ütles, et regionaalsetele investeeringutele eraldatakse tuleva aasta eelarves 2,8 miljonit eurot.
„Komisjonile laekunud ettepanekute kaudu soovitakse vahendeid eraldada kolmanda sektori, omavalitsuste ja kodanikuühiskonna projektidele, vähiliidule, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, kultuuriprojektidele, spordiühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele,“ selgitas Korobeinik. Ta lisas, et mittetulundusühingutele ja sihtasutustele raha regionaalseteks investeeringuteks ja toetuste eraldamise eeltingimuseks on, et need peavad olema tegutsenud vähemalt teist aastat ja ühingul peab olema esitatud eelmise aasta majandusaruanne.
Korobeinik peab tähtsaks heakskiidetud muudatust vahendite eraldamiseks merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetmega jätkamiseks. Samuti lisati toetus Rally Estonia läbiviimiseks.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk pidas vajalikuks vahendite eraldamist regionaalseteks investeeringuteks ja toetusteks, et toetada erinevaid projekte väljaspool suuri keskusi.
„Samas ei ole tuleva aasta eelarves toetatud mitmeid ettepanekuid, mida peaks tegema pingelises majanduslikus olukorras. „Energia hinnašokki leevendavad meetmed ning elektri, gaasi ja soojusenergia käibemaksu langetamine 20 protsendilt 9 protsendile oleksid pidanud olema kirjas tuleva aasta riigieelarves. Kõrgem majanduskasv ja II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest tekkinud eelarvevahendite tõus annaks selleks võimaluse,“ lisas Kokk.
Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.
2022. aasta riigieelarve eelnõu kolmas lugemine on kavandatud 8. detsembri istungile.
