Raua tänava lahingu veteran sai 103-aastaseks
2. jaanuaril sai 103-aastaseks kapral Eduard Kuuskor, kes võitles 1940. aastal Raua tänava lahingus punaväelaste vastu.
Eduard Kuuskorile käisid õnne soovimas küberväejuhatuse kaplan nooremleitnant Jaan Nuga ja staabi- ja sidepataljoni veebel vanemveebel Jevgeni Kuznetsov, kes viisid veteranile pataljoni meeneid.
Sünnipäevaks soovis kapral Kuuskor kuulata jumalasõna ning südamepuhtust, hingele rahu ja lepitust.
„Arvestadedes praegust olukorda me külas pikalt ei peatunud, kuid täitsime härra sünnipäevasoovi ning pidasime lühikese palvuse ja pühitsesime armulauda,” ütles nooremleitnant Nuga.
Eduard Kuuskor sündis 2. jaanuaril 1918 Raplamaal kunagises Varbola vallas Russalu mõisas. Teda kasvatasid ema ja vanaema, sest isa sai 1918. aastal surma, kui sakslaste võim venelaste võimuga asendus. Pärast Venemaal vangilaagris oldud 24 aastat pääses Eduard tagasi ning läks tööle Eesti Geoloogiasse, kus tegeles geofüüsikaga.
1940. aasta 21. juunil teenis Eduard Kuuskor sidepataljonis ning oli üks neist, kes Tallinna 21. koolis relvastatud riigipöörajatele vastu hakkas. Hiljem sai tulevahetus, milles langes kaks Eesti kaitseväelast, tuntuks kui Raua tänava lahing. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.
1940. aastal paiknes sidepataljon pärast kasarmute sundloovutamist Punaarmeele Raua tänava koolimajas. Juunipöörde ajal nõudsid punaväelased hoone loovutamist, kuid sidepataljoni sõdurid keeldusid relvi ära andmast. Kui koolimajale suunati Punaarmee raskekuulipilduja andsid sõdurid ära küll käes olnud relvad, kuid leidsid koolimaja õuest mobilisatsioonirelvad ning jätkasid vastupanu. Lahingus langesid allohvitser Aleksei Männikus ning reamees Johannes Mandre.
Vabariigi president on Eduard Kuuskori autasustanud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga, samuti on ta autasustatud staabi- ja sidepataljoni rinnamärgiga ning justiitsministrilt on ta saanud Vabaduse Tammepärja aumärgi.
