Avaleht Kultuur Teater Rein Raud kirjutas Shakespeare’i “Tõrksa taltsutuse” nukulavastuse tekstiseade
Rein Raud kirjutas Shakespeare’i “Tõrksa taltsutuse” nukulavastuse tekstiseade

Rein Raud kirjutas Shakespeare’i “Tõrksa taltsutuse” nukulavastuse tekstiseade

NUKU teatris esietendub 29. septembril William Shakespeare’i „Tõrksa taltsutus”.

„Tõrksa taltsutuse” jaoks on Georg Meri tõlget kohandanud ja uue tekstiseade loonud Rein Raud, kelle sõnul on see näidend originaalis publikut lihtsate vahenditega naerutav lugu sellest, kuidas naine peab teadma oma kohta. Raua seades on lugu eelkõige kahest noorest inimesest, kes seisavad silmitsi võltsi maailmaga, kus mõlemad on muutunud omamoodi marginaalseteks kujudeks. Kohtumine teineteisega toob aga nende ellu pöörde.

„Tõenäoliselt on „Tõrksa taltsutus” töötlus mõnest varasemast loost, mille Shakespeare kriitiliselt ümber tegi. Nii polegi ju tegelikult mingit probleemi, kui uued tõlgendajad suhtuvad ka tema töösse samamoodi,” tõdes Rein Raud. „Klassikud olid ju omas ajas ja kohas inimesed, just nagu meie oleme täna siin. Kui me ei suuda neist enesteni silda ehitada, siis oleme tegelikult loobunud neid mõistmast.”

Merja Pöyhönen (sünd. 1980) on lavastanud nii täiskasvanutele kui ka lastele, kombineerides nukuteatrit teiste väljendusvahenditega. Tema tuntuimaks loometööks on lavastustetriloogia William Shakespeare’i näidendite põhjal („Torm” 2013, „Romeo ja Julia” 2015 ja „Printsess Hamlet” 2017), millest kaks esimest on Soome mastaapseimad professionaalsed nukulavastused läbi aegade.

Poyhöneni sõnul armastab ta kõige rohkem Shakespeare’i näitemänge nende tegelaste pärast: Shakespeare’i näidendite kangelased – aadlikud ja triksterid, nõiad ja kuningad – on veidrad, ülepaisutatud, põikpäiksed, väheke lihtsameelsed ja mõnikord ebaloogilised, just nagu nukud ja nukuteater.

„Õnneks on „Tõrksa taltsutus” ühiskondlike teemade kõrval tulvil armastust. Võib-olla ei seisnegi tõrksa taltsutamine tema allutamises ühiskonna nõudmistele, vaid kahe inimese pingutustes julgeda teineteist armastada,” rääkis Pöyhönen. „Meie loo kangelased võivad olla naljakad puupäised nukud, kuid kui nemad suudavad õppida, siis on lootust ka meie jaoks.”

NUKU ajaloos on Shakespeare’i näidendeid varem nukkudega lavastatud kahel korral. Mõlemad lavastused tõi lavale tollane peanäitejuht Rein Agur: „Romeo ja Julia” 1984. aastal ja „Suveöö unenägu” 1985. aastal (korduslavastus 1994). Nagu Pöyhönen, peab ka Rein Agur William Shakespeare’i teatraalset teatrit ja poeesiat tänapäeva nukuteatrile lähedaseks ja on pärast oma Shakespeare’i-lavastusi öelnud: „Mulle tundub, et „Torm” on loodud nukuteatri tarvis, samuti nagu osa tema komöödiaist. Neis on nii palju poeesiat ja draamat, et selle läbi võib kasvada-areneda nii teatrikollektiiv kui ka publik.”