Riigikogu arutas eesti keele positsiooni tugevdamist
Riigikogu täiskogu arutas täna eesti keele kui riigikeele positsiooni tugevdamist ja venekeelse tõlke keelamist taotlevat Riigikogu otsuse eelnõu ning lükkas selle tagasi. Kahe eelnõu arutelu lükkus istungi tööaja lõppemise tõttu esmaspäeva.
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (661 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek algatada keeleseaduse, meediateenuste seaduse, reklaamiseaduse, karistusseadustiku ja teiste vajalike õigusaktide muutmise eelnõud, millega oleks lubatud Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute nendes tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Eelnõu kohaselt oleks võinud lisada eestikeelsele tekstile tõlke võõrkeelde, kuid mitte vene keelde. Seejuures oleks eestikeelne tekst pidanud olema esikohal ning paremini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Lisaks oleks tulnud tagada nõuete täitmise kontroll ja vastutus.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Valdo Randpere (RE), Henn Põlluaas (EKRE), Jaak Aab (K) ja Eduard Odinets (SDE).
Otsuse poolt hääletas 15 ja vastu 18 Riigikogu liiget ning see lükati tagasi.
Kahe päevakorrapunkti arutelu lükkus esmaspäevale
Samuti arutas Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks“ eelnõu (588 OE), millega soovitakse teha valitsusele ettepanek välja töötada ja rakendada õiguslikud ja administratiivsed meetmed, eemaldamaks avalikust ruumist mälestusmärgid ja monumendid, mis on pühendatud nõukogude ja vene armee vallutustegevusele, selle kiitmisele, sõjategevuse õigustamisele, heroiseerimisele, õhutamisele ja tänamisele.
Päevakorrapunkti arutelu jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub esmaspäeval.
Samuti lükkus esmaspäevale valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) arutelu. Eelnõu eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel.
Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jutt käib aastas umbes 20 abidemineerijast, kellele kehtestatakse ka kutsesobivusnõuded.
Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt temale osutatud teenusega rahulolu kohta tagasisidet.
Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aja ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamise kohta.
