Riigikogu korrastab komisjonide tööd

Riigikogu läbis teisipäeval teise lugemise riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaks vastuvõtmise korral muutma komisjonide töö avatumaks ning läbipaistvamaks.

Põhiseaduskomisjoni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni algatatud seadusemuudatuse eesmärk on muuta riigikogu komisjonide töö senisest avatumaks ning reguleerida ära komisjonide istungite protokollide koostamiseks tehtavate salvestiste ja muude abivahendite õiguslik staatus.

“Eelnõu üks peaeesmärke on ühtlustada komisjonide praktikat istungite protokollide sisu mõttes ning muuta seeläbi komisjonitöö avatumaks, läbipaistvamaks ja informatiivsemaks,” ütles eelnõu tutvustanud põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. “Seetõttu muudetakse eelnõuga komisjonide protokollid senisest põhjalikumaks, protokollid peavad kajastama istungi käiku ning vastuvõetud otsuste ja seisukohtade kujunemist.”

Ta lisas, et vaba arutelu võimaldamiseks ei seostata neid arutelusid isikutega, kuid kõneleja seisukohad protokollitakse täpselt tema taotlusel.

Lisaks näeb eelnõu ette, et komisjoni liikme nõudmisel kantakse komisjoni istungil tehtud hääletuse tulemused protokolli nimeliselt. Protokoll muutub avalikuks peale selle allkirjastamist ja  dokumendiregistrisse kandmist.

„Selleks, et põhjalikku protokolli koostada, komisjoni istungid helisalvestatakse. Helisalvestis on protokolli koostamise abivahend,“ rääkis Maruste. Eelnõu kohaselt säilitatakse salvestist kuni riigikogu sama koosseisu lõpuni.

Seejuures on komisjonil eelnõu kohaselt õigus otsustada, et istungit ei salvestata. Samuti ei salvestata istungit siis, kui sellel käsitletakse riigisaladust või salastatud teavet või kui istung toimub väljaspool riigikogu hoonet.

„Tänased salvestised on korrastamata massiivsalvestis. Kui me tahaksime neid säilitada mingisugusel ratsionaalsel viisil kasutamise eesmärgil, siis tuleks seda salvestiste massiivi kuidagi korrastata,” ütles Maruste. “Me küsisime spetsiaalselt, mida arvab sellest korrastamata massiivist riigiarhiiv. Riigiarhiivi inimesed vastasid, et neid see korrastamata mass ei huvita.”

Lisaks antakse eelnõuga riigikogu uurimiskomisjonile õigus määrata kuni 3200 euro suurune trahv isikule, kes jätab mõjuva põhjuseta uurimiskomisjoni istungile tulemata või keeldub esitamast dokumente või andmast selgitusi.

Samuti tekiks komisjonidele plaanitava seadusemuudatuse järgi kohustus kutsuda istungitele huvigruppe, kes olid kaasatud arutamisele tuleva eelnõu ettevalmistamisse.

“Sotsiaaldemokraatide jaoks on väga oluline, et meie erakonna demokraatiapaketi mitmed põhimõtted saaksid seadustatud. Tulevikus peavad komisjonid kaasama eelnõude aruteludesse ka asjasse puutuvad huvigrupid,” ütles põhiseaduskomisjoni liige ja SDE fraktsiooni aseesimees Kalev Kotkas. Ta tõstis esile ka seadusesse lisatava sätte, et juhul kui mõni saadik nõuab, siis peavad komisjonides toimuvad hääletused olema nimelised.

Kotkase sõnul on ootamatult tekitanud elevust komisjonide istungite helisalvestised, mille kohta pole praegu üldse reegleid. “Kehtiv seadus neid ei käsitle, mistõttu on salvestiste staatus täna anarhiamaiguline – iga komisjon teeb nagu õigeks peab. Salvestis on komisjoni istungi protokolli koostamise abivahend,” rääkis Kotkas. “Küsimus on eeskätt selles, kui põhjalikud peaksid olema protokollid, et nad peegeldaksid arutelude käiku ja seisukohtade kujunemist. Ajaloolise mälu mõttes on ju olulisem see, kes mida arvas ja kuidas hääletas, mitte salvestiselt kostev karjatus, et keegi on kohvi pükstele ajanud. Protokoll olgu mürast puhastatud stenogramm.”

Kotkase sõnul jätkub anarhia, kui see seadus jääb kinnitama. “Mõni komisjon salvestab, teine mitte, mõni komisjon säilitab salvestise, teine mitte ja komisjonide istungitele kutsutakse vaid nende huvigruppide esindajad, keda tahab näha komisjoni esimees,” lisas ta.

Teise lugemise läbinud põhiseaduskomisjoni ja sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu peaks lõpphääletusele jõudma veebruaris.