Riigikogu sai kaitseministrilt ülevaate arengutest kaitsevaldkonnas

Riigikogu kuulas tänasel istungil ära kaitseminister Kalle Laaneti 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta kaitsevaldkonnas. Ministri sõnul tuleb julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks süvendatult rakendada riigikaitse laia käsitlust, hoida tihedaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega ning nendega koostöös tagada rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise õiguse tõhus toimimine. Ta lisas, et turvalisuse seisukohast on oluline ka valdkondadevaheline koostöö.

Laanet osutas, et Venemaa täiemahulise rünnaku algusest Ukraina vastu on möödas üle kuu. „See must päev muutis maailma ning oluliselt ka meie julgeolekuolukorda. Saavutamaks riigi strateegilisi eesmärke, peab riigi vundament ehk riigikaitse olema raudkindel ning jätkusuutlikult arenema,“ lausus ta. Ministri sõnul tuleb riigikaitset arendades lähtuda ohupildist ning ohuhinnangutest. Ta märkis, et täiemahulisele sõjategevusele Ukrainas eelnes aastatepikkune mõjutustegevus nii infosõja kui ka küberrünnakute näol. „Väikese riigina peame arvestama sihtmärgiks olemisega. Eesti edu võti potentsiaalse sõja võitmisel saab olema ettenägemise võime ning meie suured ja võimekad liitlased,“ ütles Laanet.

Minister osutas, et Eesti on langetanud kiireid otsuseid naabrite ja liitlaste aitamiseks ning solidaarsusest panustamine aitab kindlustada ka meie endi julgeolekut. „Strateegiliselt Eesti julgeoleku eest seistes peame ka edaspidi tegutsema ning reageerima sündmustele, mis ei toimu küll meie riigipiiride vahetus läheduses, aga omavad olulist mõju meie enda julgeolekule,“ lausus Laanet. Ta tõi olulisena välja ka Balti riikide kaitseministrite kokkuleppe ühise regionaalse võimearendusprojekti osas.

Kaitsekuludest ja võimearendustest rääkides ütles kaitseminister, et viimasel aastal arendamises või juba valmis on järgmised võimed: meremiinide soetamine, terviklik laevatõrje-raketisüsteem, ühekordsed keskmaa tankitõrje raketid, uue põlvkonna tankitõrje granaadiheitjad Carl-Gustavid ja uued automaadid R20 Rahed. Ta lisas, et lähiaastatel suurendatakse oluliselt laskemoona laovarusid, tulevad uued sidesüsteemid ja koostöös teiste Balti riikidega hangitakse mitmikraketiheitja MLRS-süsteem. Samuti soomustatakse teine jalaväebrigaad, kaasajastatakse Ämari lennuväli ning hangitakse lisaõhuseireradarid.

„Eelmisel aastal 2022. aasta kaitse-eelarvesse 103 lisamiljoni eraldamine ning selle aasta jaanuaris tehtud erakorraline 380 miljoni eurone lisasüst riigikaitsesse on viinud Eesti riigi kaitsekulud enneolematule tasemele,“ sõnas Laanet. Ta lisas, et koos märtsis otsustatud 476 miljoni euro eraldamisega jõuab Eesti kaitsekulude protsent SKT-st kolme protsendi lähedale. Laaneti sõnul on märtsikuise paketi sõjalised võimearendused kooskõlas Ukraina sõja esmaste õppetundidega ning eesmärk on selle raha eest arendada sõjalist riigikaitset. „See sisaldab: lühimaaõhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaugtule võimekuse tõstmist, olukorra teadlikkuse parendamist, täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks taristu loomist ja rohkem kui kahekordistada Kaitseliidu maakaitsestruktuuri,“ loetles Laanet ja sõnas, et need lisaarendused on võimalik ellu viia järgmise kahe aasta jooksul. Ta kinnitas, et otsustatud on ka hiljemalt aastaks 2025 Eestis välja arendada keskmaa õhutõrje võimekus.

„„Eesti 2035“ strateegia üks prioriteet turvalisuse seisukohast on suurem valdkondadevaheline koostöö. Siin on meie kaitsekorraldus astunud suurt sammu tõhususe ja kulutõhususe poole, sest lõpuks otsustas Vabariigi Valitsus Eesti Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseväe laevastiku ehk mereväega ühendada. PPA annab oma merelised ülesanded ja ressursid Kaitseväele üle,“ rääkis Laanet. „Laevastike ühendamine toob rohkem merepäevi, mis tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja parandab liitlaste võimalusi regioonis toimuvale konfliktile reageerida,“ ütles minister ja lisas, et laevastike ühendamine on lähiajaloo suurim valdkondadeülene riigireform ja patrullvõimekus sellega kasvab.

Läbirääkimistel võtsid sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel Mati Raidma, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Leo Kunnas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner ja Keskerakonna fraktsiooni nimel Enn Eesmaa, samuti kaitseminister Kalle Laanet.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (430 SE) võimaldatakse riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Tulenevalt eelnõus toodud muudatustest saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Eelnõu algatamise üks eesmärk on koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta need arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes, mistõttu on õigusaktid raskemini arusaadavad nende ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmisest keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Raimond Kaljulaid ja Annely Akkermann (RE).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 17 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) eesmärk on vähendada bürokraatiat, luua õigusselgus ja aidata kaasa kvaliteetsema hoolekandelise abi pakkumisele sotsiaalhoolekande valdkonnas.

Eelnõuga nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste, mis tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid. Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustusest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud tasuma oma vanavanema hoolduse eest.

Eelnõu järgi saab kohalik omavalitsus õiguse omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. Omavalitsus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning peab välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse poolt.

Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus saada terviklik ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu oma murega pöörduda. Muudatuse tulemusel saab omavalitsus proaktiivselt pöörduda perede poole, et pakkuda abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ja parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, ent inimesel on õigus abi vastuvõtmisest keelduda.

Eelnõuga tehakse veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust ja vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE), Heiki Hepner (I), Aivar Kokk (I) ja Helmen Kütt (SDE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas kuus ja vastu 52 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Esimese lugemise läbis seitse eelnõu

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu (524 SE) korrastab riikliku lennunduse nõudeid, loob aluse peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastab riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, samuti eelnõu tagab lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamise madalalt (näiteks kuni 305 meetri kõrgusel) lendavatel õhusõidukitel.

Eelnõuga antakse geograafilise ala kehtestamise õigus lendamise piiramiseks valitsusele ning seadusega sätestatud juhtudeks ka ajutise geograafilise ala kehtestamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Kaitsepolitseiametile, Maksu- ja Tolliametile ning Kaitseväele kas avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, mis tuleneb asutusest ja tema ülesannetest või nende asutuste seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks. Teatud juhtudel (näiteks tulekahju, lennuõnnetus, liiklusõnnetus, VIP isikute kaitse) tekib vajadus piirata kiiresti eelkõige mehitamata õhusõidukite lendamist, mis tähendab, et ka lennupiirangud mehitamata õhusõidukitele teatud õhuruumi osas tuleb kehtestada kiiresti.

Riikliku lennunduse nõuete korrastamise käigus muudetakse riikliku õhusõiduki definitsiooni ning lisatakse riikliku lennunduse, kaitselennunduse ja kaitselennunduse õhusõiduki mõisted.

Võrreldes kehtiva lennundusseadusega lisanduvad riikliku lennunduse õhusõidukite hulka Päästeameti, Keskkonnaameti ja Kaitsepolitseiameti õhusõidukid. Kaitselennunduse õhusõidukite hulka arvatakse ka Välisluureameti ja Kaitseliidu õhusõidukid. Samuti täpsustatakse, millised nõuded lennundusseadusest kohalduvad riiklikule lennundusele ja eraldi kaitselennundusele. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt riiklik lennundus järgib üldjuhul tsiviillennundusele kehtestatud nõudeid (näiteks lennukõlblikkus, rajatised, pilootide ja meeskonnaliikmete kvalifikatsiooninõuded) ja kaitselennundus peamiselt lennundus-määrustikuga kehtestatud nõudeid.

Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavad meetmed (nn droonitõrje meetmed). Need meetmed on peamiselt seotud avaliku korra tagamise ja riigi julgeoleku kaitsmisega, mistõttu neid ei saa kohaldada iga juhtumi korral.

Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus lennundusseaduse täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) määratakse riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Kuidas LLT täpselt Kaitseväge aitab, pannakse paika Kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga.

Lennuohutuse tagamiseks muudetakse ka relvaseadust, millesse lisatakse säte, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama Transpordiametile lasketiiru koordinaadid, et piloodid ja kaugpiloodid saaksid sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (531 SE) volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS).

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks valitsuse määruse volitusnorm avaliku teabe seaduses infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varem küberturvalisuse seadusega sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuseüleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme. Eelnõu võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga. ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ja auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastal ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogudepõhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele avaliku teabe seaduse tähenduses. E-ITS-i määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on eelnevalt vaja volitusnormi uuendada. E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine küberturvalisuse seaduses ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ja struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just küberturvalisuse seaduse eesmärk on tagada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisus ning koordineerida küberintsidentide ennetamist ja lahendamist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 20 ja vastu 44 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ja võetakse selleks üle ELi vastavad mitmed direktiivid.

Eelnõuga lisatakse investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus n-ö kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema siduvat pakkumist.

Eelnõu kohaselt ei pea fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks omama selles riigis esinduskontorit, või määrama seal kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliste kanalite kaudu.

Eestis on asutatud 11 finantsinspektsiooni (FI) loaga fondivalitsejat. FI on registreerinud 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.

Eelnõuga muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi FI-s. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro, nende üle FI üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Kokku on FI tänaseks registreerinud 55 väikefondivalitsejat.

Muudatuste kohaselt võib FI keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti juhul kui FI-le esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Samuti laiendatakse FI õigust fondivalitseja registrist kustutada juhul kui registreeringu taotlemisel on FI-le esitatud valeandmeid.

Eelnõuga nähakse ette, et eurofondi fondivalitsejad peavad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskid on sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud (corporate governance) ja keskkonnaalaseid tingimused, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust.

Eelnõuga täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete – väärtpaberite – väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärpaber sobib.

Eelnõuga võimaldatakse pensionifondidel investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Seni ei ole sellistesse instrumentidesse investeerimine lubatud olnud. Eelnõu kohaselt võib seda edaspidi teha kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Selliseks väärtpaberiks võiks olla näiteks tuletisväärtpaber, eelkõige futuurid, mille alusvaraks on nafta, erinevad põllumajandussaadused.

Eelnõuga antakse pensionifondidele paindlikumad võimalused teha oma investeeringuid läbi enda kontrolli allolevate äriühingute (SPV-de).

Eelnõuga muudetakse krediidiandjate suhtes kehtivaid nõudeid, mis seonduvad eelkõige tegevusloa režiimiga. Euroopa Liidu õiguse kohaselt võib finantsjärelevalveasutus krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui viimane ei ole väljastanud krediiti eelneva kuue kuu jooksul. Eestis oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Muudatusega viiakse kehtiv seadus kooskõlla direktiivi nõuetega.

Eelnõuga täpsustatakse selgemalt, et krediidiandja töötajate tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust.

Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu (523 SE) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Eelnõuga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK ) teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Uudsena on sätestatud ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlike ainete ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Täiendatud on ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise aluseid, ÜVVK teenuse osutamise jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning ÜVVK teenuse hinna vaidlustamise aluseid.

Eelnõu näeb ette tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Oluline on ÜVVK teenuse osutamine tarbijale taskukohase hinnaga, tagades samal ajal teenuse järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja teenuse osutamise kvaliteedi.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Aivar Kokk.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (533 SE) muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks, muu hulgas tagatakse üldarstiabi kättesaadavus ning parandatakse nimistute teenindamise järjepidevust.

Eelnõuga sätestatakse üldarstiabi korraldaja roll alates 1. juulist 2022.  Üldarstiabi korraldusega seonduvaid ülesandeid hakkab Terviseameti asemel täitma Eesti Haigekassa.

Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS) elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.

Eelnõuga võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvuda ja kohaneda.

Eelnõuga sätestatakse perearsti teeninduspiirkond kohaliku omavalitsuse üksus(t)e, linnaosade või osavaldadena. Kehtivas TTKS-is on perearsti teeninduspiirkond sätestatud kui Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mis on kitsendanud perearsti teeninduspiirkonna kohati majapõhiseks.

Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.

Eelnõuga nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita.

Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõde) samas ulatuses, nagu see kehtib praegu pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õiguse õele. Töövõimetuslehe võivad välja kirjutada kõik tervishoiutöötajad, välja arvatud kiirabi osutamisel.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Tiiu Aro.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) luuakse selgem õiguslik alus epideemilise levikuga nakkushaiguse korral meetmete ja piirangute kehtestamiseks.

NETS-i ja teiste seaduste muudatuste eesmärk on teha epideemiatega seotud otsused ettenähtavamaks ja läbipaistvamaks ning anda Riigikogule suurem roll kriiside lahendamisel. Eelnõuga luuakse selleks minimaalne vajalik õiguslik regulatsioon.

NETS-i muutmisega luuakse valitsusele selgem raamistik epideemia olukorras tegutsemiseks, sh juhised, milliseid meetmeid valitsus võib määrusega nakkushaiguste tõrjeks, eelkõige eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse tõrjeks kohaldada, sh nt kohustus järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid, kanda kaitsemaski, kohustus esitada terviseseisundit kinnitav tõend, kohustus anda analüüs eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks. Kui valitsus soovib kehtestada muid meetmeid kui seaduses otsesõnu loetletud, tuleb selleks edaspidi kuulata ära Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja teavitada Riigikogu juhatust.

Seni kehtinud uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsioon asendatakse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsiooniga, mille kohaselt ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske ning mille levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu.

Eelnõuga luuakse selgem volitusnorm, mille alusel valitsus kehtestab vajalikke meetmeid just määrusega. Eelnõuga kavandavate muudatuste jõustumisel saab õiguskantsler võimaluse teha järelevalvet Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruste ja rakendatud piirangute üle. Nimetatud muudatusega lahendatakse senine probleem üldkorralduse kui haldusakti sobivusest pikaajaliselt kestva pandeemia meetmete kehtestamiseks.

Ühtsed alused nakkushaiguste levikuga tegelemiseks on olulised, et olla valmis nii taastekkivate kui ka tuleviku uute nakkushaigustega tegelemiseks. Epideemia tingimustes on riigil kohustus tagada kõigi inimeste elu ja tervis seeläbi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ei suureneks.

Paindlikkuse tagamiseks jääb Terviseametile õigus ohule reageerida näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas või asutuses avastatud väiksema haiguskolde korral on vaja operatiivselt reageerida. Nakkushaiguse epideemilise leviku korral vajalikke karantiini määramise reegleid ja viiruse tõkestamiseks vajalikke meetmeid reguleeritakse edaspidi seaduse ja määruste tasemel.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Kert Kingo.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (544 SE) muudetakse ravimiseadust ja täpsustatakse ravimitega seotud sätteid veterinaarseaduses ajendatuna Euroopa Liidu vastava määruse kohaldamisest.

Alates 28. jaanuarist kehtivad veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusload kogu ELis. Sellest tulenevalt on eelnõuga plaanitud anda veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele õigus Eestisse sisse vedada veterinaarravimeid EL veterinaarravimite hulgimüüjatelt. Seni on veterinaararstid saanud ravimeid osta Eesti veterinaarravimite hulgimüüjalt.

Samuti ei pea veterinaararstid eelnõu kohaselt enam taotlema müügiloata veterinaarravimi kasutamiseks Ravimiametilt eraldi luba. Müügiloata ravimite kasutamisel veterinaarias tuleb veterinaararstil lähtuda nimetatud määruses sätestatud nõuetest. Esmase valikuna tuleb siiski jätkuvalt kasutada müügiloaga veterinaarravimit vastavalt müügiloa tingimustele.

Eelnõuga täpsustakse veterinaarravimite valdkonna pädevate asutuste, Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid, kaasajastatakse Ravimiameti tasude regulatsiooni ning antakse Ravimiametile õigus lubada erandeid veterinaarravimi pakendi nõuete osas.

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (382 SE) võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil.

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga; enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine, mille hulka kuuluvad planeeringud, haldus- ja loamenetlused; biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Aivar Kokk (I), Kalvi Kõva (SDE), Heiki Hepner (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Kristen Michal (RE).

Juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu teine lugemine katkestati. Muudatusettepanekute uueks tähtajaks määrati 13. aprill kell 17.15.

• Istung lõppes kell 23.27.