Riigikogu toetas valitsuse usaldushääletusega seotud seaduste vastuvõtmist
Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise.
Valitsuse algatatud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse (511 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli 27 saadikut.
Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.
Seadusele laekus menetluse käigus 404 muudatusettepanekut, mis jäid arvestamata ja mis ei kuulunud hääletamisele seoses seaduse sidumisega valitsuse usaldushääletusega.
Seadusega nähakse ette tagada igale erivajadusega inimesele, et ta ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid leiab alternatiivse formaadi toote kasutamiseks ning teenuse tarbimiseks. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut.
Seadusega nähakse ette ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamine ja vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. Samuti võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ning mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.
Seaduse kohaselt tuleb ligipääsetavaks muuta näiteks iseteenindusterminal või pangaautomaat selliselt, et neid saab mugavalt kasutada ratastoolis inimene, aga ka laps, lühikest kasvu täiskasvanu või eakas. Seaduse muudatused puudutavad ettevõtjaid, kellele seatakse kohustus kavandatavaid nõudeid täita. Nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajale ehk alla kümne töötajaga ettevõttele, kelle aastakäive ei ületa kaht miljonit eurot.
Algse versiooniga võrreldes on seadusele lisatud kaks muudatust, mille kohaselt lisatakse meediateenuste seaduse muudatused. Sellega tuuakse ühe aasta võrra varasemaks nõue hinnata puuetega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele. Meediateenuste seadus kohustab järelhindamise läbi viima hiljemalt 2025. aastal. Seaduse kohaselt hiljemalt 2024. aastal. Järelhindamise nõue kehtib juba 2011. aastast, meediateenuse pakkujal on kohustus esitada iga aasta selle kohta aruanne TTJA-le. Lisaks tuuakse varasemaks tähtaeg, millega kultuuriminister kehtestab nõuded puuetega inimeste ligipääsule audiovisuaalmeedia teenustele (nt viipekeelne tõlge, subtiitrid jms). Kehtiva korra järgi peab ministri määrus jõustuma 1. jaanuaril 2026, seaduse kohaselt 28. juunil 2025.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE), Jüri Jaanson (RE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Kalle Grünthal (EKRE).
Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) (572 SE) poolt hääletas 55 ja vastu 25 saadikut.
Seadusega luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023.
Seadusele laekus menetluse käigus 270 muudatusettepanekut, mis jäid arvestamata ja mis ei kuulunud hääletamisele seoses seaduse sidumisega valitsuse usaldushääletusega.
Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse riigisisestele partneritele, nagu PPA ja Transpordiamet. Merepäästet jääb jätkuvalt juhtima PPA, kaasates otsingu- ja päästetöödesse merel vajadusel Kaitseväge.
Lisaks hakkab Kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.
Reformi eesmärk on parandada olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet Eesti merealal, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused, et liitlased saaksid reageerida regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab olemasolevate laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ka ohuolukorras. Ohuolukorra ajal on üleantavatel laevadel nii julgeoleku- kui ka tsiviilroll.
Algse versiooniga võrreldes on eelnõule lisatud kolm muudatusettepanekut. Muudatuste kohaselt tuuakse sõnaselgelt välja, et Kaitsevägi tohib edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riiklikku järelevalvet üksnes Politsei- ja Piirivalveameti otsusel. Lisaks viiakse seadus kooskõlla eriteenistuste ühtlustamist käsitleva seadusega. Samuti tehakse kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni muudatus, millega jäetakse riigipiiri seadusest välja Kaitseväe tegevust piirav säte, mis ei võimaldaks peatada sõjalaeva.
Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas (EKRE), Kaido Höövelson (K), Mati Raidma (RE), Peeter Ernits (EKRE), Heiki Hepner (I), Riho Breivel (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Mihhail Lotman (I), Mart Helme (EKRE) ja kaitseminister Kalle Laanet.
Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise
Riigikogu lõpetas 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) esimese lugemise.
Eelnõu näeb ette tõsta lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurolt 100 eurole ehk samale tasemele kolmanda ja iga järgneva lapse lapsetoetusega. Eelnõu järgi on lapsetoetus edaspidi iga lapse eest võrdselt 100 eurot kuus.
Eelnõu kohaselt tõstetakse kolme kuni kuuelapselise pere lasterikka pere toetus 300 eurolt 700 eurole ning seitsme ja enamalapselise pere lasterikka pere toetus 400 eurolt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks elatustaseme tõusuga jätkuvalt proportsionaalne ja toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus eelnõu järgi iga kalendriaasta 1. aprilliks. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.
Samuti muudetakse eelnõuga lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi. Eelnõu järgi makstakse lasterikka pere toetust täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Siim Kallas (RE), Jaak Valge (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Siret Kotka (K) ja Aivar Kokk (I).
Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 32 poolt, 56 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 1. juuni kell 15.
- Istung lõppes kell 20.36.
