Riigikogu võttis muutmata kujul vastu välismaalaste seaduse muudatused

Riigikogu võttis muutmata kujul vastu välismaalaste seaduse muutmise seaduse ja otsuse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamise kohta. Kuulati ära tervise- ja tööminister Tanel Kiige 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta ja vastus arupärimisele individuaalkvootide kohta Peipsi järvel.

Riigikogu võttis vastu seaduse

Riigikogu võttis muutmata kujul vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (241 UA), mis korrastab välismaalaste Eestis töötamise reegleid ning Eestis viibimise, õppimise ja siia elama asumise tingimusi. Muudatustega kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit inimestele töörändeks paindlikumad reeglid, sealhulgas lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenike tööturule kaasamist.

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt hääletas 47 ja vastu oli 33 Riigikogu liiget. See otsus tähendab, et ei avata menetlust seaduse muutmiseks.

Seaduse uuesti arutamisel tegi ettekande põhiseaduskomisjoni esindaja Tõnis Mölder, kes tutvustas komisjonis toimunud arutelu sisu ja erinevaid argumente. Tema sõnul märkisid komisjoni liikmed, et oluline on, et kõiki seadusi parlamendis menetletakse vastavalt kehtestatud reeglitele. „See on kindlasti üks oluline protsess kogu seadusloomes ja seadus peab läbima konkreetse tee, mis on reguleeritud meie kodu‑ ja töökorraga.“

President jättis seaduse välja kuulutamata, sest tema arvates rikuti selle menetlemisel kehtestatud reegleid.

President põhjendas, et eelnõu kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel asendas juhtivkomisjonina tegutsenud  põhiseaduskomisjon vastavas paragrahvis sõna “abikaasa” sõnadega “lähedane sugulane”, mis tema arvates ei ole tehniline muudatus, mida võib teha  enne kolmandat lugemist.

„Praegusel juhul muudeti pärast eelnõu teise lugemise lõpetamist sätte rakendamise tingimusi: esialgse teksti järgi sõltus välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine abikaasaga seotud õiguslikest faktidest, muudetud teksti järgi aga lähedase sugulasega seotud õiguslikest faktidest. Teisisõnu toob säte muudetud kujul kaasa teistsuguse õigusliku olukorra,“ on  presidendi seisukoht.

Presidendi hinnangul on taolise seaduses sätestatud Riigikogu protseduurireeglite rikkumisega moonutatud parlamentaarse otsustustegemise protsessi ja jäetud üks osa Riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest. „Kui pärast eelnõu teise lugemise lõppemist võiks selle teksti muuta põhjendusega, et nõnda viiakse tekst kooskõlla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise võimaluse,“ märkis president.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Jaak Valge (EKRE), Mihhail Lotman (I), Paul Puustusmaa (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Mart Võrklaev (RE), Oudekki Loone (K), Kalle Grünthal (EKRE), Aivar Kokk (I), Toomas Kivimägi (RE), Anti Poolamets (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Heiki Hepner (I), Tõnis Mölder (K), Jürgen Ligi (RE), Urmas Reitelmann (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Mart Helme (EKRE), Martin Helme (EKRE), Peeter Ernits (EKRE) ja Eduard Odinets (SDE).

Riigikogu võttis vastu otsuse

Riigikogu kultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (602 OE) kohaselt nimetati ERRi nõukogu tunnustatud eksperdist liikmeks Rein Veidemann. Veidemann on olnud nõukogu liige alates 2017. aastast ning tema senised volitused lõppesid 6. mail. Eelnõu arutatakse ühel lugemisel.

ERRi nõukokku kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist kuni Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni, samuti kuulub nõukokku neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat. Asjatundjast liikmetena kuuluvad praegu ERRi nõukogusse Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tegi 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest

Kiik rõhutas, et Eestis on oluline koht tervishoiupoliitikal ja tööturuvaldkonnal. Selleks, et soovitud muutuste elluviimise suunas liikuda, tuleb tegutseda juba praegu ja täna.

Selleks teekaardiks ongi riigi pikaajaline arengustrateegia “Eesti 2035”, mis seab päris palju sihte erinevates valdkondades ja toob ka esile nende sihtide saavutamiseks vajalikud muutused, vähemasti ettepanekud nendes tegemiseks.

Kiik ütles, et riigi eesmärk Sotsiaalministeeriumi vaates on kindlasti tervem ühiskond, tervem riik, tervem rahvas ning võimalikult kõrge tööhõive ja ka tootlikkuse tagamine. „Selleks peame suurendama tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integreeritust, sealhulgas laiendama koostööd erinevate sektorite vahel. Oluline on just inimkeskne vaade, et inimesed saaksid vajalikku abi ning teenuseid võimalikult mugavalt, ei peaks pead murdma ega ka tarbetult aega kulutama killustunud teenuse või teenusepakkujate vahel,“ märkis minister.

Kiik nentis, et viimastel aastatel oleme elanud paljuski COVID-19 haigusest põhjustatud kriisiolukorras, tegutsenud ebakindlates raskesti prognoositavatest tingimustes, pidanud leidma kiireid lahendusi, seda nii tervise, sotsiaal- kui ka töövaldkonnas. „See on kindlasti pärssinud ka omajagu tegelikult selliste pikaajaliste sihtide seadmist ja neile keskendumist, kuna väga palju on tulnud tegeleda kriiside ja nende muredega, mis on parasjagu riigi ette toodud,“ selgitas Kiik.

Kiik rõhutas, et üks peamine väljakutse tervishoius, ressursist rääkides, ongi pikaajaline rahastamise jätkusuutlikkus. „Ehk kui rääkida “Eesti 2035” küsimustest ja ka rääkides tegelikult järgmise aasta Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna vaate peamistest murekohtadest, siis süsteemset muutust vajab just nimelt tervishoiuteenuste rahastus,“ toonitas Kiik. Tema sõnul on eesmärk parandada teenuste kättesaadavust, parandada meie rahva tervist, inimeste võimalusi teha tervist toetavaid ja terviseteadlikke valikuid. Loomulikult tuleb toetada ka tervishoiutöötajaid, et neil oleks võimalik tegutseda ja mõelda võimalikult inimkeskselt oma igapäevases töös.

Tuleviku suunas vaadates on minu hinnangul selge, et peame koos tervishoiu rahastamise reformiga tegelikult vaatama ka ravikindlustuse laiendamise üle ehk jõudma universaalse ravikindlustuseni nagu valdav osa Euroopast. Ainult nii tagame, et inimesed saavad päriselt vajaminevaid terviseteenuseid sissetulekust sõltumata. „Tervisest rääkides loomulikult pean silmas mitte ainult füüsilist, vaid ka vaimset tervist. Ja mul on hea meel, et viimastel aastatel üha selgemalt on selline terviklik arusaam inimese tervisest laialdasemaks muutunud,“ ütles minister.

„Sel aastal on kavas välja töötada personaalmeditsiini pikaajaline programm ja luua võimekus, et  digiteeritud geeniandmeid kasutades saaks inimestele pakkuda personaliseeritud tervishoiuteenuseid. Eestis on olulised eeldused personaalmeditsiini arendamiseks vajalikud spetsialistid. Tehtud on esimesed kliinilised juhtprojektid personaalmeditsiiniteenuste kasutuselevõtuks. Alustasime tervishoiutöötajatele mõeldud meditsiinilise genoomika ja personaalmeditsiini baaskoolitustega ning arendamisel on ka personaalmeditsiini IT-taristu,“ selgitas Kiik.

“Eesti 2035” aruandes on veel palju teemasid, mida võib välja tuua. Liikumisharrastuse kontseptsioon, valdkonnaülene ennetuse kokkulepe, heaolu arengukava 2023–2030, töövõimetuse ennetusprojekt, analüüs Eesti arstiabi ja haiglavõrgu korralduse kohta, tulevikutööks valmistumine, ettevalmistused uue põlvkonna tervise infosüsteemi loomiseks. Samuti on olulised turvalised inimeste tervist toetavaid digilahenduste arendustööd, nagu digiregistratuuri, e-konsultatsiooni teenused, patsiendiportaali arendustööd, piiriülene digiretseptide vahetamise süsteem, otsustustugi ravimite koostoime tuvastamiseks ja palju muud.

„Eraldi projekt, millest sooviksin rääkida, on ka Tallinna Haigla rajamine. See on üks samm, millest on räägitud aastakümneid. Tegemist on investeeringuga, mis oleks tegelikult tulnud aastate eest ära teha. Juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukava juhtis tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele. Viimased kriisid, nii COVID-19 pandeemia kui ka Venemaa sõda Ukrainas näitavad veelgi selgemalt vajadust uue haigla järele, mis arvestab täiel määral tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, toob täiendavat haiglavoodeid, võimaldab paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali ning toob sellega olulise edasimineku kogu Eesti tervishoiusüsteemile,“ selgitas Kiik.

„Avaliku sektori ja erasektori koostöös peame lisaks viidatud tervishoiuvaldkonnale panustama inimeste toimetulekusse, tagama inimestele võimalikult kõrge tööhõive ka kriisi ajal ning vajalike tööturuteenuste ja hüvitiste kättesaadavuse. Oluline on silmas pidada ühiskonna muutusi ja tööturupoliitika arengut ning investeerima tulevastesse oskustesse, digiüleminekusse ja elukestvasse õppesse. Samal ajal peame seisma sotsiaalse õigluse eest, et kedagi ei jäetaks maha. Seetõttu oleme ka inimeste turvatunde tugevdamiseks algatanud, õigemini peaaegu algatanud valitsuse poolt majandustsüklist sõltuva töötuskindlustushüvitiste eelnõu, millega muudame hüvitiste maksmise kestuse sõltuvaks tööturu olukorrast,“ märkis Kiik.

Ta ütles kokkuvõttes, et neid väljakutseid nii “Eesti 2035” vaates kui lähiaastatel tulenenud kriisidest on tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas veel väga palju.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Kert Kingo (EKRE), Siret Kotka (K), Hele Everaus (RE) ja Helmen Kütt (SDE).

Riigikogu kuulas ära vastuse arupärimisele

Riigikogu liikmete arupärimisele individuaalkvootide kohta Peipsi järvel vastas keskkonnaminister Erki Savisaar.

Vabas mikrofonis võttis sõna Heiki Hepner.

• Istung lõppes kell 21.32