Riigikogus algas kevadistungjärk
Riigikogu tänasel istungil kuulati ära vastused kolmele arupärimisele.
Riigikogu liikmed Raivo Tamm, Heiki Hepner, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder, Mihhail Lotman ja Urmas Reinsalu esitasid arupärimise Haridus- ja Teadusministeeriumi ametikohtade kolimise kohta (nr 101) haridus- ja teadusminister Liina Kersnale.
Arupärijad viitasid asjaolule, et samal ajal, kui valitsus kavandab riigiasutuste töökohtade kolimist pealinnast Eesti teistesse keskustesse, on Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkond viimas oma töökohti Tartust taas Tallinna.
Arupärijad soovisid ministrilt teada, kas on olemas tervikplaan, mis selgitaks ministeeriumi ametikohtade kolimist Tallinna.
Kersna selgitas, et ta ei ole kunagi terve ametis olnud aasta jooksul mõelnud selle peale.
Ta kinnitas, et seda tegevusplaani ei ole. „Ma ei ole andnud sellist ülesannet, et me peaksime seda tegema. Kellelgi ei ole olnud ka sellist plaani, sest sellel ei ole mõtet,“ ütles minister. „See on meie tugevus, et meil on pakkuda ka Lõuna-Eestis elavatele inimestele töökohta, et nendel spetsialistidel on võimalus kandideerida ja on võimalus töötada ka Tartus.“
„Meil on küll õpetajate järelkasvu tegevusplaan. Meil on eestikeelse hariduse tegevusplaan, meil on andekuse märkamise ja toetamise tegevusplaan kohe-kohe valmimas. Meil on mitmeid sisulisi tegevusplaane, praegu tegeleme sellega, kuidas kõrgharidusse raha juurde saada,“ märkis Kersna.
Kersna ütles, et ta on täiesti veendunud selles, et haridusvaldkonnale on tulnud väga kasuks see, et on peamaja Tartus ja on filiaal Tallinnas. Tartus ongi palju haridusvaldkonna eksperte 163 spetsialisti töötab Tartus. „Aga COVID-i aeg näitas meile ju väga selgelt seda, et see, kus asub füüsiline töökoht, ei ole tänapäeval enam oluline. Oluline on see, et me võimaldaksime töötada ükstapuha kust. Näiteks ühe konkursi võitis inimene Kiviõlist ja ta töötabki Kiviõlist,“ selgitas minister. Ta käib nii Tallinnas kui ka Tartus ja töötab väga efektiivselt. Haridus- ja Teadusministeerium on olnud erakordne selle mõttes, et juba enne COVID-i aega tehti selles asutuses tööd videosilla vahendusel. See on tavapärane normaalsus, millega nüüd teised ministeeriumid harjuvad tänu COVID-ile.
Kersna sõnul on Tartus palju haridusspetsialiste, kes saaksid anda oma panuse hariduse korraldamisse. Minister tõi näited mullu, 2021 aastal, toimunud konkursside kohta. „Kokku oli üheksa juhi konkurssi ja neist viis inimest olid Tartus, kes juhi konkursid võitsid,“ ütles minister. Näiteks, üldhariduspoliitika osakonna juhataja on Tartust, huvihariduse valdkonna juht on Tartust, üldosakonna juhataja on Tartust, kvaliteedijuht on Tartust. „Nii, et üldse Tartust ei oleks inimesi tööle võetud, ei vasta tõele,“ selgitas Kersna. Ta lisas, et nendest üheksast konkursist üks veel praegu käib, see on kommunikatsioonivaldkonna juhi konkurss. „Ma tean, Tartu Ülikoolis on suurepärane spetsialist, olnud ka minu õppejõud, kellel on ka haridusvaldkonnaga väga tugev seos. Ma oleks tahtnud, et ta oleks tulnud konkursile, aga ta ei tulnud, sest ta tahtis teha akadeemilist karjääri,“ ütles minister. Kersna nentis, et raske on Tartus väga häid spetsialiste ametisse saada, sest nad on väga rahul oma tööandjaga ja oma kollektiiviga.
„Minu meelest see toimib hästi, see kahes linnas olemine, ja see on andnud tegelikult Haridus- ja Teadusministeeriumile konkurentsieelise, et me kõnetame selgelt ka Lõuna-Eesti töötajaid rohkem kui näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kus ei ole sellist baasi. Meil on selgelt ikkagi peamaja Tartus,“ ütles Kersna.
