Riigikogus läbis esimese lugemise gaasisüsteemi toimepidevusega tegelev eelnõu
Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, millega soovitakse tagada valmisolek gaasi pikaajalisteks tarnehäireteks. Samuti on eelnõu eesmärk tagada, et gaasi strateegiline varu on hoitud ja selle kulud jooksvalt kaetud.
Valitsuse algatatud maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) eesmärk on tagada Eesti gaasisüsteemi vastupidavus gaasivarustuse pikaajalise katkestuse korral.
Eelnõuga luuakse regulatsioon gaasisüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning strateegilise gaasivaru hoiustamisega seotud kulude katmiseks. Eelnõu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Esimese aasta hoiustamise kulud kaetakse riigieelarvest.
Eelnõuga täpsustatakse ka LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust. Samuti lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG terminali halduri kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna Konkurentsiameti eelarvesse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 25 ja vastu 49 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõuga (518 SE) viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, et parandada tagasisaatmispoliitika tõhusust. See võimaldab liikmesriikidel senisest paremini jälgida tagasisaatmisotsuste täitmist ja kiirendada tagasisaatmismenetluse läbiviimist.
2018. aastal vastu võetud määrused käsitlevad Schengeni infosüsteemi kasutamist ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas. Määruste kohaselt peavad liikmesriigid sisestama SISi hoiatusteate iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.
SISi kaudu saavad liikmesriikide pädevad piiri- ja immigratsiooniasutused kontrollida, kas Schengeni alale sisenevad või siin viibivad kolmanda riigi kodanikud täidavad Schengeni piirieeskirjades sätestatud sisenemise ja viibimise nõudeid. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, on see aluseks teda riiki mitte lubada või tunnistada tema viibimis- või elamisluba kehtetuks ning ta riigist välja saata.
Eelnõu kohaselt viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus määruste nõuetega kooskõlla. Lisaks tehakse eelnõuga muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmisvaldkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.
Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (543 SE) muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutustele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks. Eelnõu võimaldab ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata, kui asendatav ei naase. Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millega oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning kus osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita.
Lisaks konkursside regulatsioonile muudetakse eelnõuga paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsiooni, nähes ette võimaluse ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi.
Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust.
Veel näeb eelnõu ette, et kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 20 ja vastu 42 saadikut. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Esimese lugemise läbis veel üks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) eesmärk on vähendada võõrkeelse õppe mahtu Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides. Algatajad soovivad muudatusega peatada kõrghariduse ingliskeelseks muutumise, parandades seeläbi vähemalt osaliselt õppekvaliteeti ning ülikoolide lõpetanute vastavust Eesti tööturu nõudmistele.
Eelnõu kohaselt ei tohi võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal ulatuda esimesel õppeastmel üle kaheksa protsendi, teisel õppeastmel üle 20 protsendi ja kolmandal õppeastmel üle 30 protsendi vastava astme üliõpilaste arvust. Seletuskirja kohaselt tähendab see, et esimesel astmel õppijate puhul jääb võõrkeelte osakaal samaks, kuid teisel ja kolmandal õppeastmel tuleb võõrkeeles õppijate osakaalu järk-järgult vähendada. Eelnõus on seatud selleks üleminekuajad.
Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Juske ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop.
Ühe eelnõu arutelu jäi pooleli
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) esimene lugemine, mis jätkub homsel istungil.
Eelnõu eesmärk on tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 eurolt 654 eurole ning suurendada ka sissetuleku piiri, millest alates hakkab maksuvaba tulu vastavalt arvutusvalemile vähenema.
Kui kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt hakkab tulumaksuvaba osa vähenema 14 400-eurosest sissetulekust aastas ehk 1200-eurosest sissetulekust kuus, siis eelnõu kohaselt oleks vastav piir aastas 24 000 ehk kuus 2000 eurot. Samuti oleks eelnõu kohaselt maksuvaba tulu vähenemise tempo senisest laugem. Algatajate hinnangul aitaksid muudatused eelkõige keskklassi leibkondadel toime tulla väga kiires tempos kasvavate hindadega, samuti aitaksid need peredel vältida vajadust küsida toimetuleku tagamiseks toetust.
Samuti lükkus istungi tööaja lõppemise tõttu homse istungi päevakorda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (565 SE) esimene lugemine.
