Riigikogus räägiti elektrihinnast, ESM-ist ja kiirtestidest
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tegi Riigikogu 13. detsembri istungil poliitilise avalduse seoses energiahinna järsu tõusuga. Ta toonitas, et energiakriisi lahendamiseks on vaja nii pikaajalisi meetmeid kui ka kiireid otsuseid lühiajaliste meetmete osas.
„Sajandi suurim energiakriis on kestnud lühikest aega, kuid see on juba valusalt mõjutanud suure osa Eestimaa inimeste toimetulekut ja igapäevaelu. Novembrikuu energiaarved on juba peredeni ja ettevõteteni jõudnud ja reaalsus on karm. Kui me üheskoos midagi ette ei võta, siis jäävadki igakuised hinnašokid meid saatma,“ ütles majandus- ja taristuminister.
Aas toonitas, et pikaajaliste lahenduste väljatöötamise kõrval tuleb tegutseda ajutiste meetmete rakendamisega. Ta osutas, et riik on vastu võtnud mitmeid toetusmeetmeid, peatanud vedelgaasi aktsiisi tõusu, vähendanud võrgutasu kaks korda ning otsustanud maksta hinnatõusu hüvitist vähese sissetulekuga inimestele. „Energiahinna tõusu osalise kompenseerimise veebirakendus käivitub plaanide kohaselt järgmisel nädalal,“ märkis Aas. Minister lisas, et vaja on ka laiapindseid meetmeid, nagu käibemaksulangetus või börsihindade lagi. „Meetmeid tuleb rakendada koos ja korraga, sest ainult nii on nad mõjusad.“
Minister rõhutas ka pikemate lahenduste olulisust ja tõi välja, mida on tehtud seoses taastuvenergia tootmisega. Ta lisas, et pikaajaline lahendus tuleb leida ka juhitavale energiale. „Valitsuse juurde moodustatud riiklik tuumaenergia töörühm analüüsib välisekspertide kaasabil tuumaenergia kasutusele võtmise võimalusi Eestis,“ ütles Aas ja sõnas, et analüüsi esialgne tähtaeg on 2022. aasta sügis, ent seda protsessi võiks kiirendada.
Aas õhutas tegutsema ühiselt ja keskenduma inimeste toetamisele.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Lauri Läänemets (SDE), Jaanus Karilaid (K), Urmas Reinsalu (I), Jürgen Ligi (RE) ja Henn Põlluaas (EKRE). Lõppsõna ütles ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE).
Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 2021. aasta 27. jaanuaril ja 8. veebruaril. Leping on riikidevaheline ning selle muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.
Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut, loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks.
Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht.
ESMi rakendamisega seotud riigisisesed menetlused on sätestatud ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses. Kuna ESMAL ML teeb muudatusi olemasolevates ESMi instrumentides ning lisandub kaitsemeetmepakkuja roll, siis käesoleva eelnõuga sätestatakse lepingu muutusest tulenevad täiendused ESMi küsimuste menetlemisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Aivar Sõerd (RE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 23 ja vastu 46 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Arupärimine kiirtestide hanke kohta
Riigikontrolör Janar Holm vastas Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Priit Sibula, Andres Metsoja, Tarmo Kruusimäe, Aivar Koka, Üllar Saaremäe, Sven Sesteri, Mihhail Lotmani ja Urmas Reinsalu arupärimisele Haridus- ja Teadusministeeriumi kiirtestide hanke kohta (nr 90).
Arupärijad soovisid teada, kas Haridus- ja Teadusministeerium on kiirteste hankides tegutsenud seadusega kooskõlas, teinud kõik endast oleneva, et probleeme ennetada, taganud ausa konkurentsi ja läbipaistvuse hanke käigus ning kasutanud maksumaksja raha kuluefektiivselt. Samuti soovisid arupärijad Riigikontrolli hinnangut, kas ministeerium pidanuks olema ajakirjanikega kiirtestide hankimisega seotud detailide osas avameelsem.
Riigikontrolör Janar Holm ütles, et Haridus- ja Teadusministeerium kasutas kiirtestide hankimisel kiireloomulisusele viidates erandlikku hankemenetlust. Holmi hinnangul oleks ministeerium saanud parema planeerimise korral kiirustades tegutsemist vältida. Hanke olukorras polnud tema sõnul kiireloomulisus enam välditav, küll aga oleks saanud vältida pakkumise küsimist vaid ühelt firmalt. Ta nentis, et arvestades hanke suurt summat, oleks hoolimata ajasurvest tulnud pakkumisi võtta ka teistelt ettevõtetelt.
Holm sõnas, et ministeerium asus hanget tegema valdkonnas, milles tal puudusid spetsiifilised oskused. Selle põhjus seisis riigikontrolöri sõnul selles, et Sotsiaalministeerium ei saavutanud kavandatud ajaraamis vajalikku tulemust, mis selgus viimasel hetkel. Seetõttu tegi Haridus- ja Teadusministeerium, mis teha sai ja nii nagu oskas. Holmi sõnul peaks nii spetsiifilises hankes hanke tegema asutus, millel on selleks vajalik kompetents.
Riigikontrolöri sõnul sai ministeerium hankega, mida soovis, ent näis, et asutused said erinevalt aru, mida valitsus otsustas ja mida erinevad asutuses ses valguses tegema peavad. Nii toonitas Holm, et otsuse täideviimiseks peab sellel olema kindel vastutaja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder (I), Eduard Odinets (SDE) ja Aivar Kokk (I).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Ivari Padar (SDE) ja Leo Kunnas (EKRE).
Istungi alguses andis ametivande Riigikohtu liige Heili Sepp.
Istung lõppes kell 20.14.
