Riigipea koolilõpetajatele: peamine on teha õppimine harjumuseks, olla alati avatud uuele
President Alar Karis ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnustasid Kadrioru roosiaias tänavusi silmapaistvaid koolilõpetajad.
„Teatepulk jõuab õige pea teie kätesse. Me usaldame teile Eesti hariduse, teaduse, majanduse, kultuuri ja keskkonna. Ja ma tean, et te saate nende hoidmise ja edendamisega hakkama. Teist saavad omakorda õpetajad järgmisele põlvkonnale. Isegi kui mitte õpetajad elukutselt, siis loodetavasti kutsumuselt – olles eeskujuks ja mentoriks kõigile, kes vajavad. Soovin teile selle jaoks palju jõudu,“ sõnas president Karis roosiaeda saabunud koolilõpetajatele.
Me usaldame teile Eesti hariduse, teaduse, majanduse, kultuuri ja keskkonna. Ja ma tean, et te saate nende hoidmise ja edendamisega hakkama. Teist saavad omakorda õpetajad järgmisele põlvkonnale.
Riigipea kõneles koolilõpetajatele, et õppimise lõppjaama, seda viimast lõpuruudustikku ei ole olemas. „Isegi mitte siis, kui käite läbi kõik võimalikud kooliastmed,“ sõnas president Karis. „Kujutlus sellest lõputust, terve elu kestvast õppimise maratonist ei tohiks kedagi meist aga heidutada. Vastupidi, mida edasi, seda kergemaks läheb. Peamine ongi teha õppimine harjumuseks, olla alati avatud uuele,“ lisas ta.
Kujutlus sellest lõputust, terve elu kestvast õppimise maratonist ei tohiks kedagi meist aga heidutada. Vastupidi, mida edasi, seda kergemaks läheb.
Vabariigi President nentis, et haridus ei tähenda enam tingimata mitut aastat koolipingi nühkimist, mille tunnistuseks jääb diplom. „Nüüd on õpiampsud ja mikrokraadid, koostööõpe ja õpipoisiõpe. Need ja kõiksugu teised uued õppimise vormid viitavad kohanemisele maailma ja õppijate ootustega,“ lausus president Karis.
„Ühelt poolt on see suurepärane. Etteantud rööbastel kulgemise asemel on nüüd igaühel võimalik kokku panna isikupärane õpiteekond, keskendudes oma huvidele ja tugevustele. Muu hulgas annab see võimaluse kombineerida eri valdkondi. Meil juba on suurepäraseid näiteid, kuidas sünnib uus väärtus, kui loomeinimesed tunnevad ka ettevõtlust, IT-inimesed õigusmaailma või robootikud bioloogiat,“ ütles riigipea.
Ta pidas tähtsaks haridussüsteemi rolli anda kõigile jagatud teadmiste alus, milleta ei saa kesta kultuur ega edeneda ühiskond. „Nii et koole on vara maha kanda. Need on paigad, kus igapäevaste ainetundide taustal kasvatakse ühiselt inimesteks, kasvatakse eestlasteks. Seda YouTube’ist ei saa,“ lausus riigipea.
President Karise sõnul on kõige olulisem jõuda hariduseni, mis ei vanane. „Nagu näeme, ei ole selle keskmes enam pelgalt faktiteadmised. Oluliseks on saanud kriitiline mõtlemine ning analüüsi ja sünteesimise oskus,“ sõnas riigipea. „Ka tehisintellekti ajastul jääb asendamatuks oma valdkonda süvitsi tundev ja tunnetav inimene. Just sellised asjatundjad suudavad kildudest kokku panna uue, tervikliku ja parema maailma. Püüelgem selle poole, sest tark õppimine loob heaolu meile kõigile.“
Ka tehisintellekti ajastul jääb asendamatuks oma valdkonda süvitsi tundev ja tunnetav inimene.