Home Loodus Riik muudab mitme maastikukaitseala kaitse-eeskirju
Riik muudab mitme maastikukaitseala kaitse-eeskirju

Riik muudab mitme maastikukaitseala kaitse-eeskirju

Keskkonnaminister Erki Savisaar esitas valitsusele ja valitsus kiitis heaks määruste eelnõud Porkuni, Tilga, Mukri, Kirmsi, Narva jõe kanjoni ja Vanaõue maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade kohta.

Porkuni maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal Tapa vallas. Maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Samuti on eesmärk kaitsta Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala. Kaitsealal kaitstakse vähe- kuni kesktoitelisi kalgiveelisi järvi, karstijärvi ja järvikuid ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite.

Porkuni maastikukaitseala pindala laiendatakse laane- ja salumetsade kaitseks, mille tulemusel on maastikukaitseala pindala 1 239,2 hektarit. Laiendamine toimub riigimaal.

Kui kehtiv kaitsekord lubab kuni 0,8 ha suurust lageraiet ainult kuusikutes, siis eelnõu kohaselt lubatakse kuni 0,8 ha suurust lageraiet ka haavikutes ja kaasikutes ning kuni 2 ha suurust hall-lepikutes. Teistes metsades (nt männikutes) on lubatud aegjärkne ja häilraie langi suurusega kuni 2 ha, veerraie ei ole lubatud. Kaitse-eeskirja lisatakse tingimused säilikpuude jätmisele ja sanitaarraiele. Eelnõu kohaselt tuleb ühe ha kohta jätta alles vähemalt 20 tm kasvavaid puid, mida kehtivas korras ei ole. Sanitaarraie tegemisel ei tohi eelnõu järgi täius langeda alla 40%, välja arvatud metsakaitse ekspertiisi alusel, mis kehtivas korras puudub.

Tilga looduskaitseala kaitse-eeskiri

Olemasolevale Tilga maastikukaitsealale liidetakse läheduses paiknev ning sarnast kaitsekorda nõudev Prassi hoiuala ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kaitseala asub Hiiumaal, Harju, Kõmmusselja, Prassi ja Tilga külas. Kaitse-eesmärk on kaitsta Lõuna-Hiiumaa maastikku ilmestavat Tilga männikut ja sealseid metsakooslusi ning Prassi jäänukjärve, kadastikke, vanu loodusmetsi, niite, puiskarjamaad, sood ning rabametsa. Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid liike, nagu kiile, sookäppa, roomavat öövilget, sookurge, kanakulli, sarvikpütti ning nende elupaiku.

Tilga looduskaitseala pindala on 103 hektarit, millest 34 ha asub eramaal ja 62 ha riigimaal. Kaitseala maa-ala tsoneeritakse kahte sihtkaitsevööndisse ja ühte piiranguvööndisse. Piiri korrigeerimisel jääb kaitse alt välja ligi 4 ha ja lisandub 5 ha. Kaitsekord muutub rangemaks 3,9 hektaril eramaal.

Kaitsekorraga kehtestatakse varasema hoiuala alale sihtkaitsevööndi kaitsekord, kus metsakoosluste loodusliku arengu tagamiseks ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks keelatakse metsaraie. Samuti muutuvad rangemaks raiepiirangud piiranguvööndis.

Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri

Mukri looduskaitseala kaitsekord viiakse kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtib alal 2001. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri, mis ei taga Natura väärtuste kaitset. Uue kaitse-eeskirjaga tagatakse loodusdirektiivi elupaikade ja kaitsealuste liikide kaitse.

Mukri looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas ja Rapla maakonnas Kehtna vallas. Looduskaitseala kaitse-eesmärk on Mukri ja Ellamaa raba ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja haruldasi liike. Kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe: huumustoitelisi järvi ja järvikuid, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite, rabasid, rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabasid, siirde- ja õõtsiksoid, nokkheinakooslusi, vanu loodusmetsi, rohunditerikkaid kuusikuid, soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Lisaks kaitstakse must-toonekurge, lehitut pisikäppa ning metsist, kanakulli, sagristarna, kõdu-koralljuurt ja väikest käopõlle.

Looduskaitseala pindala on 2166 hektarit. Summaarselt suureneb pindala võrreldes varasemaga ligi 8 ha. Kaitseala laieneb kaitseta maa arvelt 11 ha, millest riigiomandis olev maa on 6 ha ning eraomandis olev maa 5 ha.

Võrreldes kehtiva korraga on oluliselt suurenenud piiranguvööndi arvelt sihtkaitsevöönd. Jahikeeld pikeneb Mukri sihtkaitsevööndis 1 kuu võrra. Muutuvad sihkaitsevööndis lubatud rahvaüritustel osalejate arvud ning piiranguvööndis lisandub ajaline piirang metsa majandamisele. Raielankide osas on hetkel keelatud igasugune lageraie, kuid edaspidi on lubatud lageraie hall-lepikutes teatud tingimustel, turberaie langi pindala on edaspidi väiksem (senise 5 ha asemel edaspidi kuni 2 ha).

Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Olemasoleva Kirmsi hoiuala, sellega külgneva Kirmsi variala, kollase kiviriku ja soohiilaka püsielupaikade baasil moodustatakse ühtse kaitsekorraga kaitseala. Kaitseala laiendamine ja kaitsekorra muutmine on seotud ka vajadusega kaitsta laane- ja salumetsi. Kehtiv kaitsekord ei taga Natura väärtuste kaitset.

Kirmsi looduskaitseala asub Põlva maakonnas Räpina vallas. Lisaks hoiuala kaitse-eesmärkidele lisanduvad eesmärkideks vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, laanemetsad, limatünnik, kollane kivirik, soohiilakas ja kanakull. Alale kehtestatakse ühtne kaitsekord, mis tagab loodusdirektiivi elupaikade, laanemetsade ja kaitsealuste liikide kaitse.

Kirmsi hoiuala pindala on 219,8 hektarit, uute alade liitmisega suureneb kaitseala pindala 63,2 ha võrra ehk 283 hektarini, millest on riigimaad 262 ha ja eramaad 21 ha. Kogu kaitseala tsoneeritakse ühte sihtkaitsevööndisse.

Võrreldes kehtiva kaitsekorraga muutub kaitsekord rangemaks. Olulisemad muudatused on seotud metsade majandamisega. Alal keelatakse metsaraie, va metsakoosluse kujundamine looduslikkuse suurendamise eesmärgil ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks. Kaitseala idaosas väheneb pindala kahel eramaal kokku 21,7 ha ja suureneb läänes kahel eramaal kokku 4,9 ha. Eramaa pindala väheneb summaarselt 16,8 ha võrra.

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse piire. Muudatused on tingitud eeskätt vajadusest viia kaitseala kaitsekord kooskõlla kehtiva õigusega ning tagada Narva jõe kanjoni säilimine. Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas ja Narva jõe alal, mis on riigile kuuluv avalik veekogu.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada alamordoviitsiumi lubjakivisse lõikunud Narva jõe kanjoni esinduslikumat osa ja joaastanguid. Kaitseala kuulub tervenisti ühte piiranguvööndisse. Pärast välispiiri põhikaardi järgi korrigeerimist on kaitseala pindala 14,4 ha. Kaitseala pindala suureneb 0,5 ha võrra.

Muudatustena kaitsekorras ei vaja kaitseala rahvaürituste korraldamine enam valitseja nõusolekut ning eeskirjast on kaotatud metsa majandamist puudutavad sätted, sest alal ei ole metsamaad. Vajaliku tegevusena on lisatud kanjoni põhjalt puu- ja põõsarinde eemaldamine. Esialgse arvestuse järgi väheneb Narva linna maamaksutulu 18 eurot aastas.

Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda, korrigeeritakse kaitseala välispiiri ning kohanimenõukogu ettepanekul nimetatakse kaitseala ümber Vanaõue maastikukaitsealaks (praegu Navesti maastikukaitseala). Kaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusel. Samuti on eesmärk kaitsta II kaitsekategooria liike kanakulli, metsist ja kevad-ristmadarat ning nende elupaiku.

Vanaõue maastikukaitseala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kootsi ja Vihi külas. Vanaõue maastikukaitseala pindala on ligi 170 hektarit, ala suureneb piiride korrigeerimise tulemusel 0,9 ha võrra. Kaitseala pindalast moodustab riigimaa 113,8 ha ja eramaa 55,9 ha. Kaitseala on tsoneeritud kahte piiranguvööndisse.

Riigile omandamise kohustus suureneb 22,6 ha ulatuses, kuna on keelatud metsa uuendamine ja see on oluline maa sihtotstarbelise kasutamise piiramine. Eelmise aasta tehtud tehingute põhjal on selles vallas metsamaa ühe hektari keskmine hind 4910 eurot.