Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus tunnustasid silmapaistvaimaid 2020.–2021. aasta lõimumisvaldkonna arendajaid.
Preemiate laureaadid kuulutati välja kolmes kategoorias. Igas kategoorias parimaks tunnustatud lõimumisvaldkonda panustaja sai 1000 euro suuruse preemia. Kategoorias „Aasta säde“ anti tänavu välja kaks preemiat.
Kategooria „Aasta sillalooja“ preemia pälvis MTÜ Eesti Instituut, kelle programm „Kultuurisamm“ lähendas eri rahvusi ja aitas eesti keelest erineva emakeelega inimestel paremini Eesti ühiskonda mõista. Kokku toimus 341 vene- ja 91 ingliskeelset koolitusüritust. Üle 1500 inimese läbis „Kultuurisammu“ täisprogrammi, mille käigus külastati muuseume, läbiti koolitusi, tutvuti Eesti eri piirkondade ja loodusrikkustega ning suheldi tihedalt eestlastega.
Kategoorias „Aasta sõnumikandja“ sai lõimumispreemia Tiina Pärtel, kelle loodud taskuringhääling „Found in Estonia“ tutvustab eestlastele siin elavaid välismaalasi isiklike ja humoorikate kogemuslugude kaudu. Žürii hinnangul on „Found in Estonia“ suurepärane näide, kuidas kasutada lõimumisteema inspireerivaks ja tulemuslikuks edendamiseks kõige moodsamaid lahendusi. Pärteli algatatud taskusaateid on kuulatud kokku üle 15 000 korra.
Lõimumispreemia kategoorias „Aasta säde“ pälvis Eesti epeenaiskond koosseisus Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis ja Irina Embrich. Kuldmedalivõit olümpiamängudel näitas, kuidas sport ühendab inimesi ja kuivõrd edukad saavad olla mitmekesised kollektiivid, kus igaühe panust väärtustatakse ja kus igaüks loeb sõltumata erinevustest. Žürii arvates on see saavutus inspireeriv eeskuju paljude jaoks ja tuletab meelde, et ainult koos oleme tugevad.
„Aasta sädeme” teine võitja on MTÜ Sofiit-Klubi, kes tõi lavale Eduard Tee kakskeelse lavastuse „Aeglane hingamine”. Näitemäng räägib saatustest, muredest ja rõõmudest, mis panevad mõtlema elu ja väärtuste üle. Eestlanna ja venelanna põimunud elulood peegeldavad ajaloolist konteksti, samas aga hoolivus ja sõprus aitavad üksteist paremini mõista ja vastuolusid ületada. Etenduse jälgimise teeb eriliseks otsus tekste mitte tõlkida, kuna sageli räägivad näitlejad ühes keeles ja vastavad teises keeles, nagu see juhtub sageli ka tegelikus elus.
„Eesti ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse suunaga protsess. Küll aga on endiselt murekohti, mida peab lahendama. Suurim proovikivi on see, kuidas luua ja toetada ühist ruumi, kus eri rahvustest inimesetel oleks rohkem omavahelisi häid kontakte ja tekiks suurem side Eestiga. Preemia saanud inimesed ja organisatsioonid on andnud hindamatu panuse meie ühise ruumi loomisesse,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.
Konkursile laekus 18 taotlust.
