RITA-rände raport: tulevikus ei sõltu Eesti tööturg ulatuslikust sisserändest
Ehkki seni on arvatud, et töökätenappust Eestis aitab leevendada vaid välistööjõud, ei ole see ainus tee. Värske RITA-rände raport leidis, et tulevikus ei sõltu Eesti tööturg ulatuslikust sisserändest. Üheks lahenduseks on üleminek ühtsele Eesti koolile, mis aitab paremini lõimuda ja tööturule jõuda siin juba elavatel eesti keelest erineva emakeelega noortel. Tänasel veebikonverentsil “Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile” tutvustavad teadlased muu hulgas viite mudelit, kuidas edukalt ühtsele Eesti koolile üle minna.
2017. aastal ilmunud Eesti Inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul” tõi välja, et rahvastikuarvu vähenemist on võimalik kompenseerida sündimuse suurendamise ja sisserändega.
Tartu Ülikooli professori, akadeemiku ja RITA-rände projekti juhi Tiit Tammaru sõnul näitavad projekti käigus tehtud analüüsid, et rahvastiku vähenemine ei tähenda automaatselt töötavate inimeste arvu vähenemist.
“Esiteks ei pruugi meil tulevikus olla vaja nii palju töökäsi, sest olemasolevate töötajate tootlikkus kasvab ja suure osa tööst teevad ära tehnoloogilised lahendused. Teiseks vähendab vajadust ulatuslikuks sisserändeks haridustaseme ja pensioniea kasv ning eesti keelest erineva emakeelega inimeste veelgi parem lõimumine. Kolmandaks saab tööturu probleeme osaliselt lahendada ajutise tööjõu kasutamisega. Sellest tulenevalt on projekti üks põhijäreldustest, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks,” rääkis Tammaru.
Projekti käigus töötati välja ka rändekalkulaator, mis annab vajaliku tööriista tööturu planeerimiseks ning rände kulumudel, mis arvutab välja sisserändajate kulu ning tulu riigile. “Rände kulumudel näitab, et tööränne Eesti riigile on majanduslikult kasulik. Mida kõrgema haridusega on töörändaja, seda suurem on tema panus riigieelarvesse,” rääkis Tammaru.
Näiteks 30-aastaselt Eestisse tulnud ja siin 10 aastat töötanud keskharidusega mees maksab Eestis töötamise ajal riigieelarvesse 220 000 eurot rohkem makse, kui saab sealt finantseeritud toetusi ja teenuseid.
Projekti teine põhijäreldus on see, et kuigi Eesti on rahvusriik ning riigi toimimise mõte on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade, võidavad kõik sellest, kui ühiskonna sidusus kasvab ning kõik Eestis elavad inimesed olenemata oma rahvusest või emakeelest suudavad edukalt hakkama saada tänases avatud ja tihedalt põimunud maailmas.
Projekti autorid näevad lõimumise võtmelahendust koolis kui miniühiskonnas, mis seob lapsi, vanemaid ja kogukondi ning pakuvad välja viis mudelit, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda.
“Küsimus on iga õppija ja iga inimese potentsiaali avamises ja aluse loomises edukale tööelule,” rääkis Tammaru. “Varasemalt me ei teadnud, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda, nüüd tänu haridusteadlaste põhjalikule uurimusele on meil olemas aga konkreetsed mudelid ja tööriistad. Meil on nüüd veel selgemad argumendid, miks ühtne Eesti kool on mõistlik. Varasem arutelu on olnud keelepõhine ja rõhutanud probleeme. Nüüd oskame paremini öelda, mida on nii Eesti riigil kui inimestel sellest võita.”
Projekti käigus töötati välja rida tööriistu koolidele ja kohalikele omavalitsustele, et aidata targalt ja läbimõeldult välismaalasi kogukonda lõimida – alates eesti keele õppest ja lõpetades juhistega, kuidas käsitleda tundlikke ajalooteemasid. Mudelid töötati välja koostöös mitmete koolidega, arvestades kohalike oludega.
Tammaru sõnul on rahvuslike ja keelepõhiste erinevuste taastootmise vähendamiseks vaja teha haridussüsteemis hästi läbi kaalutud poliitilisi otsuseid. “Selleks, et teistest rahvusest noored ei lahkuks parema hariduse ja töö saamiseks välismaale ning et meie tööturg ei sõltuks sisserändest, on oluline minna üle ühtsele Eesti koolisüsteemile, kus õpivad võimalikult palju koos erinevad lapsed sõltumata vanemate emakeelest. Konkreetsed lahendused on erinevad sõltuvalt kooli asukohast. Koos õppimisest on aga kasu kõigile, ka eesti emakeelega noortele, kes asuvad tööle avatud maailmas ning suhtlevad erinevatest rahvustest inimestega enam kui ükski varasem põlvkond,” rõhutas Tammaru.
