Röövlinnud aitavad põllumajandusmaastiku elurikkust avastada
Eesti Maaülikooli teadlaste teadustöös selgus, et röövlindude liikumise järgi saab määrata põllumajandusmaastikus suure elurikkusega kohti. Röövlindude liikumise andmete põhjal saab seeläbi kavandada elustiku täpsemat kaitset.
Uuringut koordineerinud maaülikooli kaasprofessori Ülo Väli sõnul on röövlindude väärtus bioindikaatorina juba ammu tuntud, kuid seda eeskätt maastiku tasemel – mitmekesisele maastikule on omane mitmekesine röövlinnustik, ühtlasi on säärastel aladel suur elururikkus. Majandatavas maastikus jääb sellest teadmisest tihtipeale väheks, sest siin tuleb efektiivse looduskaitse nimel elurikkad paigad täpselt kindlaks teha.
Eesti Maaülikooli teadlaste eesmärgiks oligi põllumajandusmaastikus elustiku võtmealade leidmine. Indikaatoriteks valiti neli põllumaal toituvat röövlinnuliiki – hiireviu, kanakull, roo-loorkull ja väike-konnakotkas.
“Röövlindude telemeetriauuringud on tänapäeval väga populaarsed, kuid tavaliselt on eesmärgiks jälgitava liigi ökoloogia uurimine. Mitme liigi liikumismustrite üheaegne analüüs üldiste looduskaitseliste eesmärkide nimel on uudne lähenemine,” avas professor teadustöö tausta.
Kolme aasta jooksul kaardistati GPS-saatjate abil 62 linnu liikumised ning määrati veerand hektari suurustel proovialadel erinevate elustikurühmade arvukus ja mitmekesisus. Uuringu käigus selgus, et neis paikades, kuhu koondus mitme röövlinnuliigi saagijaht, oli kõrgem teiste lindude, imetajate ja kahepaiksete arvukus ning liigirikkus, aga seal oli ka suurem taimestiku mitmekesisus. “Seega ei näita röövlinnud meile täpselt kätte üksnes oma saakobjektide paiknemise maastikus, vaid ka üldise elustiku mitmekesisuse tulipunktid,” võttis Väli uuringu tulemused kokku.
Uuringut rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur programmi Mobilitas kaudu ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium läbi Eesti Maaülikooli baasfinantseerimise. Tulemused avaldati ajakirjas Royal Society Open Science
