Siseminister Kristian Jaani: Euroopa Liidu välispiiri valvamine on kõigi liikmesriikide huvides
Täna osales Kristian Jaani Euroopa Liidu siseministrite videokohtumisel. Kohtumisel keskenduti Valgevenest lähtuvale migratsioonisurvele ning planeeriti edasisi tegevusi kriisi lahendamiseks.
Siseminister rõhutas oma sõnavõtus Euroopa Liidu välispiiri kaitse- ja jälgimisvõimekusele seatavate miinimumnõuete kehtestamise vajadust. „Olen seda meelt, et Euroopa Liidu välispiiri valvamine ja kaitse on kõigi liikmeriikide huvides, mistõttu peame kokku leppima ühistes nõuetes selle kaitses ja jälgimises. See on ka põhjus, miks toetame Euroopa Liidu rahastusreeglite muutmist, et võimaldada liidu toel rahastada ka välispiiri füüsilise taristu väljaehitamist,“ ütles siseminister Jaani. Minister lisas, et peame praegusest kriisist õppima, et tulevikus sarnasteks rünnakuteks paremini valmis olla.
Kristian Jaani sõnul peab Euroopa Liit jätkama koostööd rände lähte- ja transiitriikidega, et vähendada rändesurvet. Samuti tuleb ühiselt hukka mõista inimeste ära kasutamise ja instrumentaliseerimine. „Praegune ja samuti eelnevad sarnased olukorrad on meile selgelt näidanud, kuidas migrante kasutatakse julmalt oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu tuleb ka Euroopa Liidul kaaluda eraldiseisvate sihistatud tegevuste väljatöötamist sellistele poliitilistele rünnakutele reageerimiseks,“ nentis Jaani.
Kohtumisel said sõna Valgevenest lähtuvatest rändevoogudest mõjutatud riikide esindajad ning Euroopa Liidu ametid ja institutsioonid andsid ülevaate hetkeolukorrast ja hiljutistest tegevustest kriisi lahendamise suunas. Samuti andsid mõjutatud riigid teada oma praegustest vajadustest. Sõna said ka teised liikmeriigid, kellelt ennekõike oodati võimaliku valmisoleku väljendamist edasise abiandmise osas, sh Euroopa Liidu ametite, elanikkonnakaitse mehhanismi ning diplomaatiliste võrgustike kaudu.
Lisaks anti kohtumisel liikmesriikidele ülevaade Afganistanis toimuvast. Siseminister Kristian Jaani hinnangul on Euroopa Liidu koostöö Afganistani humanitaarkriisi leevendamisel oluline ning seetõttu ei tohi Eesti jätta maha neid inimesi Afganistanis, kes on meie heaks töötanud.
Kohtumise järgselt võetakse vastu ka ühisavaldus, milles muuhulgas sisaldub Eesti tehtud ettepanek terve Euroopa Liidu välispiiri tugevdamise vajaduse kohta.
Videokohtumine toimus IPCR ümarlaua formaadis ja sinna olid oodatud kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Komisjon, Euroopa Välisteenistus, Frontex, EASO, Europol ning Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. IPCR formaat on EL Nõukogu mehhanism kriisidele reageerimiseks, mis kutsuti antud juhul kokku Valgevenest lähtuvate rändevoogude tõttu.
