Siseminister: turvalisuse keskmes on inimese elu, tervis, vara ja elukeskkond
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks siseministeeriumi ja paljude partnerite ühistööna koostatud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, milles on kokku lepitud siseturvalisuse valdkonna suunad järgnevaks kümneks aastaks.
Siseminister Kristian Jaani tõi välja, et 92 protsenti Eesti inimestest peab meie riiki turvaliseks kohaks, kus elada. „Siseturvalisuse valdkonnas on turvatunde hoidmine samal tasemel järgmise kümne aasta üks olulisemaid eesmärke,“ märkis Jaani.
Ministri sõnul on turvalisuse keskmes inimese elu, tervis, vara ja elukeskkond, mille kaitsmine sõltub eelkõige igaühest endast, aga ka kogukonnast ja riigist. „Oleme arengukavas ühest küljest pööranud tähelepanu sellele, et inimestel endil oleks turvatahe ja valmisolek ohutusse elukeskkonda panustada ning teadmine, kuidas ennast või teisi ohu või õnnetuse korral aidata. Teisalt on tähtis, et hoitud oleks ka riigi võimekus ja reageerimisvalmidus, sest õnnetusi ja ohte ju täielikult ära hoida ei saa ning inimesed peavad saama alati asjakohast ja kiiret abi.“
Jaani tõi välja, et arengukavaga on seatud sihiks pakkuda õnnetustele ja ohtudele reageerimise teenuseid vähemalt praegusel tasemel, mis nõuab uuendusi nii tehnikas, tehnoloogias kui ka inimeste väljaõppes. „Teenuse disain, käitumisteadused, tehisintellekt ja suurandmed on märksõnad, mis aitavad meil leida nutikamaid lahendusi,“ lisas minister.
„Samuti peame leidma viise, kuidas hoida meie töötajaid ja vabatahtlikke. Arengukavas oleme personali hoidmiseks näinud lahendust nii töökeskkonna kui ka arengu- ja karjäärivõimaluste parandamises, kuid mööda ei pääse ka palgaküsimusest. Aastal 2025 võiks politseinike, päästjate ja häirekeskuse eesliini töötajate miinimumpalk olla vähemalt 1,2 keskmist palka,“ tõi Jaani välja. Seejuures tuleb ministri sõnul töötajate hoidmise kõrval tagada ka uute eesliinitöötajate pealekasvu. „Selleks tuleb muu hulgas juba lähiajal luua Sisekaitseakadeemiasse täiendavaid õppekohti ning vaadata üle akadeemia õppimiskohtade arv ja paiknemine.“
Siseturvalisuse arengukavas ja selle programmis on lepitud kokku täpsed eesmärgid ja tegevussuunad turvalisuse suurendamiseks, võimalused eri asutuste turvalisust suurendava mõju parandamiseks ning määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel.
Arengukava keskendub viiele valdkonnale: ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine, kiire ja asjatundlik abi, kindel sisejulgeolek, Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, tark ja innovaatiline siseturvalisus. Olulisemad muutused, mis on vaja neis valdkondades järgmisel kümnel aastal teha, on seotud inimeste kaasamise, sihistatud ennetustegevuse, kriisideks valmisoleku ning info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogilise võimekuse arendamisega.
