SOOVITUSED I Haridusministeeriumi soovitused õppe korraldamiseks õpetajatele

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab õpetajatel distantsõppe tingimustes hoiduda vähemalt esimesel kahel nädalal numbrilisest hindamisest. Keskenduma ei peaks niivõrd laste õpitulemuste numbrilisele hindamisele, vaid suunama tähelepanu õppekorraldusele ning uues olukorras toimetulekule. Ministeerium peab oluliseks õpetajate vahelist koostöö, et anda õpilastele rohkem mitme õppeaine teadmisi ja oskusi arendavaid ülesandeid.

Heade uudiste portaal avaldab ministeeriumi soovitused õpetajatele muutamata kujul ja täismahus.

• Võtke aega, et mõelda ning laste ja lapsevanemate tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise toetamiseks ja tõendamiseks. Koguge lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leidke võimalusi selle arvestamiseks. Keskenduge alguses  pigem protsessi parandamisele kui laste õpitulemustele.
• Kaardistage e-õppe keskkonnad ja e-vahendid, mida oma koolis distantsõppes kasutate. Püüdke hoida erinevate vahendite ja keskkondade hulk võimalikult väike, et kasutada õppimise aega otstarbekalt. Vajadusel aidake lastel luua süsteem, kuidas orienteeruda erinevates keskkondades: kust ülesandeid leida ja millisteks tähtaegadeks esitada. Olgu selleks süsteemiks tabel arvutis, post-it tahvlid, check-list vms. Lisaks korrastatumale õppetegevusele saab laps süsteemi luues väärtusliku kogemuse ja harjutab eluks vajalikku planeerimisoskust.
• Leppige vanematega kokku konkreetsed infovahetuse kanalid ja ajavahemik päevas (nt 16-17), millal on võimalik õpetajaga ühendust võtta. Püüdke lapsevanemate võimalusi arvestades leida selleks parim ajavahemik, kuid ärge unustage, et teiegi vajate puhkust ja isiklikku aega. Õpetaja ei pea olema 24 tundi kättesaadav!
• Säilitage rahu, kui lapsed ja lapsevanemad ei suuda kohe kokkulepetest kinni pidada. Iseseisva töö harjumuste kujundamine võtabki aega, aga tasub end tulevikus (ka peale kriisi) kuhjaga ära.
• Andke õpiülesannete esitamisele tähtajad, mis on pigem pikemad kui lühemad (mitte päeval kell 14, vaid õhtul kell 20). Eriti oluline on see nooremate laste puhul, kes vajavad õppimisel vanemate abi. Nooremate klasside puhul võib kaaluda ka õppetöö korraldamist nädalase tsüklina, andes järgmise nädala ülesanded kätte eelmise lõpus, et lapsed saaksid koos vanematega õppetööks valmistuda.
• Püüdke anda ülesandeid nii, et vanemad saavad nendega enne õppimise algust ja tööle minekut tutvuda. See võimaldab neil vajadusel paremini oma last ka eemal olles toetada. Püüdke planeerida nädala õppetööd nii, et saaksite ülesanded edastada igal õhtul/paar korda nädalas võimalikult samal kellaajal. Mida kindlama rutiini suudate pakkuda, seda ladusam on koostöö nii õpilaste kui lapsevanematega.
• Pakkuge lastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja ise õpitut kontrollida.
• Distantsõpe ei tähenda üksnes digivahendite kasutamist ja e-õpet. Digivahendid on abiks info edastamisel, suhte hoidmisel, aeg-ajalt erinevate õppeülesannete läbiviimisel ja ühiste arutelude pidamisel. Oluline on leida tasakaal ekraaniga ja ekraanita õppimise vahel. Mõelge läbi, kuidas on mõistlik läheneda õppetöö korraldamisele, et arvestada muuhulgas perekondade erinevaid võimalusi laste töö korraldamiseks arvutis ja nutiseadmetes.
• Kindlasti on õpilased ja nende õpiharjumused, samuti iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused laste toetamiseks erinevad. Kui võimalik, andke õpiülesandeid nö keskmist õpilast silmas pidades, kuid mõelge läbi ka võimalused, kuidas usinamad saaksid teha lisaülesandeid ning vähem võimekamad täita endale jõukohaseid ülesandeid ilma õpimotivatsiooni kaotamata. Varustage ülesanded erinevate abimaterjalidega, mida uurides on võimalik jõuda õigete lahendusteni.
• Tuletage lastele ja nende vanematele järjepidevalt meelde, et õppimine eeldab pingutust – õppimise edukust ei näita ülesannete tegemise kiirus, vaid õpitust arusaamine. Kui millegi õppimine tundub raske, ei tähenda see, et laps on vähe võimekas ja õpitav ei ole tema valdkond. Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest!
• Suunake lapsi püstitama endale päevaks õpieesmärke (mida planeerid ära teha, millist abi või tuge selleks vajad), mis aitavad hoida õppimist järje peal. Julgustage neid tegema õhtul oma õppimisest kokkuvõtet ja andma oma pingutusele hinnangut. Kasutage ära võimalus suunata sel moel lapsi saama õppimises ja enesejuhtimises meisterlikumaks.
• Tundke huvi, milliseid õpistrateegiad lapsed kasutavad ja uues olukorras juurde avastavad. Suunake lapsi omavahel kogemusi vahetama. Kaaslased võivad olla uute õppimise viiside leidmisel suureks abiks.
• Õpimotivatsiooni aitavad hoida ennekõike: (1)  ülesannete tähenduslikkus (miks te just need ülesanded olete valinud ja kuidas saadavaid teadmisi tulevikus kasutada), (2) usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama märkuste, hinnete langetamise, suvetööde jms neid, kel enesejuhtimine kohe ei õnnestu) ja (3) siiras huvi selle suhtes, mis sai ülesande juures takistuseks ja mis võiks last edasi aidata.
• Distantsõppe jätkudes suureneb iga päevaga üha enam laste omavahelise sotsiaalse suhtlemise puudujääk. Kui võimalik, looge – eriti nooremates klassides – keskne võimalus lastel omavahel virtuaalselt suhelda. Samuti võiks võimalusel kaaluda näiteks kord nädalas kohtumist videokanalit kasutades: mitte õppimiseks, vaid selleks, et lapsed ja õpetaja saaksid üksteist näha ja omavahel suhelda.
• Nii õpetajate kui perede koormus on distantsõppe puhul tavapärasest suurem. Püüdke olla teineteist arvestavad ja sallivad. Olukord on paratamatu ja kõigile uus.