Sotsiaalkomisjon sai ülevaate sotsiaalvaldkonna rahastamisest järgmisel aastal
Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil ülevaate järgmise aasta riigieelarvega sotsiaalvaldkonda planeeritud 5,8 miljardi euro kasutamisest.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulud üle 5,8 miljardi euro, mis moodustab ligi poole riigieelarve kulude mahust. Investeeringud on plaanitud kokku 4,7 miljonit eurot ja tulusid 121,5 miljonit. Tulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 3,6 miljonit eurot.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et koroonaviirusest tingitud kriis on seadnud sotsiaalvaldkonna keerulise olukorra ette, kus tulude vähenemise tingimustes tuleb ometi leida võimalusi kulude kasvuks. „Praeguse eelnõu järgi on riigil see õnnestunud ja kulud on mullusega võrreldes kasvanud 4,5 % ehk 254,4 miljonit eurot,“ sõnas ta.
Mölder tõi eelarve eelnõust esile tervishoiule antava täiendava raha. „Tegevustoetus Haigekassale tervishoiukulude katteks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks järgmiseks aastaks on 143,4 miljonit eurot. Sellega kasvab Haigekassa eelarve 2021. aastal võrreldes eelnevaga ligi 98 miljoni euro võrra ning ületab 1,7 miljardit,“ rääkis Mölder.
Veel pööras Mölder tähelepanu tulevastele investeeringutele, millega rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest taotletavate toetusega inimkeskse tervishoiu programmi raames muu hulgas Tallinna Haigla projekteerimist ja ehitust, kiirabikopterite ostu, Viljandi haigla maakondliku keskuse projekti, Viljandi haigla psühhiaatriakliinikut, Hiiumaa haigla EMO rekonstrueerimist ja Järvamaa haigla EMO ehitamist ning Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria hoone ehitamist.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et varasemast suurem sotsiaalvaldkonna osa riigieelarves on õige samm murede lahendamise suunas, sest nii tervishoiu- kui sotsiaalvaldkonna kulud, rääkimata Eesti pensionitest, on ühed väiksemad Euroopas. „Kahjuks pole aga järgmise aasta riigieelarves leidnud lahendamist omastehoolduse ja hooldekodukohtade maksumuse kompenseerimist puudutav ja seda siis koostöös kohalike omavalitsustega. Samuti tekitab küsimusi, miks jääb vaatamata suurenenud vajadusele samaks puuetega laste lapsehoiuteenusele mõeldud raha,“ ütles Kütt.
„Kuulsime ka seda, et teatud juhtudel, näiteks COVID-19 viirusega võitlemiseks, on võimalik palku tõsta ja tahaks väga loota, et teistelgi sotsiaalvaldkonna töötajail, kellel täna on väiksed palgad, avaneb võimalus palgalisaks,“ lisas Kütt.
Komisjoni istungil osales sotsiaalminister Tanel Kiik.
