Taastuvenergia tasu väheneb tuleval aastal 11,5 protsenti
Eesti elektrisüsteemihaldur Elering kinnitas järgmise aasta taastuvenergia tasu suuruseks tarbijatele 0,77 senti kilovatt-tunni kohta, mis on 11,5 protsenti vähem võrreldes lõppeva aastaga.
Järgmise aasta taastuvenergia tasu suurust mõjutab oluliselt asjaolu, et 2013. aastal on eelkõige tuuleelektrijaamadele väljamakstud toetuse summa jäänud kehvade tuuleolude tõttu oluliselt väiksemaks prognoositust. 2012. aasta tegelike andmete põhiselt tehtud prognoosi põhjal enam kogutud summa lahutatakse 2014. aasta toetuste finantseerimiseks vajaliku tasu suurusest maha.
Äsja koostatud prognoosi kohaselt ulatub taastuvatest allikatest ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia maht 2014. aastal 1459 gigavatt-tunnini. See tähendab, et toetuseks tuleb maksta 73,3 miljonit eurot.
Tuuleenergia osakaal on tuleva aasta toetust saava elektrienergia hulgas 41 protsenti, üle 20-megavatise võimsusega biomassil töötavate jaamade osakaal 31 ning muid allikaid, näiteks hüdroenergiat, prügi või biogaasi kasutavate jaamade osakaal 12 protsenti. Ülejäänud 16 protsenti toetatavast elektrienergiast moodustab tõhusa koostootmise režiimis toodetud elekter.
Tootjate esitatud andmete, statistika ja Eleringi analüüsi põhjal kasvab toetust saava tuuleenergia kogus tuleval aastal selle aasta tasu aluseks oleva prognoosiga võrreldes 28 protsenti, jõudes seaduses toetuse ülempiiriks olevale 600 gigavatt-tunnile üsna lähedale. Biomassi puhul on tõus üheksa protsenti, tõhusa koostootmise puhul 28 ning muudest allikatest toodetud toetust saava elektri kogus langeb 18 protsenti.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et see, kas 2015. aastal jätkub kahe viimase aasta trend, kus taastuvenergia tasu tarbijatele langeb, sõltub riigikogu otsusest taastuvenergia toetustesüsteemi reformimisel. „Pidades silmas Eesti riigi võetud taastuvenergia eesmärkide täitmist 2020. aastaks ja selleks vajalikku taastuvelektri osakaalu aastate kaupa, siis olemasolev toetusskeem tagab vastava koguse tootmise. Seda ka olukorras, kus Eesti Energia Narva Elektrijaamad ei saa biomassi kasutamisel toetust ning toetatava tuuleenergia kogus on piiratud 600 gigavatt-tunniga aastas,“ märkis Veskimägi.
Taastuvenergiast toodetud elektrienergia osakaaluks kogutarbimise suhtes on järgmisel aastal prognoositud 13,7 protsenti. Riigi poolt seatud eesmärk vastavalt elektrituruseaduse kavandatud muudatustele on järgmiseks aastaks 12 protsenti.
Vastavalt elektrituruseadusele on Eleringi kohustuseks koostada ja avaldada iga aasta 1. detsembriks järgmise aasta taastuvenergia tasu suurus. Tasu arvestamisel võetakse arvesse (tootjate poolt esitatud alusandmete alusel) järgmisel aastal taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia prognoositavaid koguseid ning nende toetusteks kuluvat summat, tarbimise prognoosi järgmiseks kalendriaastaks (arvutamise aluseks on eelneva 12 kuu netotarbimine) ning eelnenud perioodil üle- ja alalaekunud summasid.
Taastuvenergia tasu kaudu rahastavad elektritarbijad taastuvelektri tootjatele makstavat toetust ning selle maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule. Elering toimib makseagentuurina, kogudes tarbijatelt taastuvenergia tasu ja makstes sellest elektritootjatele taastuvenergia toetust vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja toetuse määrale. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.
Sellel aastal on taastuvenergia tasu suurus 0,87 senti ning eelmisel aastal oli 0,97 senti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta.
Elering on Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.
