Tallinlased koguvad liigiti kõige rohkem paberit ja kartongi
Jäätmetest koguvad tallinlased liigiti kõige rohkem paberit ja kartongi, pandipakendeid ning ohtlikke jäätmeid.
Paberit ja kartongi kogub kodus muudest jäätmetest alati eraldi 83 protsenti linna elanikke, pandipakendeid 82 protsenti ja ohtlikke jäätmeid 75 protsenti, selgub sügisel läbi viidud küsitlusuuringust.
„Pakendite ja muude jäätmete liigiti kogumine peab muutuma mugavamaks. Seetõttu paigaldame tänavu koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendite kogumiseks linna rohkem mahuteid, et need oleksid inimestele lähemal,“ ütles Tallinna abilinnapea Joosep Vimm. „Kõige tavalisem takistus jäätmete liigiti kogumisele on see, et nende üleandmine ei ole alati mugav.“
Elektri- ja elektroonikajäätmeid kogub alati eraldi 60 protsenti tallinlasi, kasutatud riideid 58 protsenti ning biojäätmeid ja sealhulgas toidujäätmeid 53 protsenti. Pandita pakendeid, mille hulka kuuluvad plast- ja metall-, klaas-, paber- ja kartongpakendid, kogub liigiti alati 44 protsenti tallinlasi. Üldjuhul koguvad kodus jäätmeid liigiti hoolsamalt eakamad inimesed – nii kogub näiteks biojäätmeid liigiti 81 protsenti 65-aastaseid ja vanemaid inimesi.
Avalikus ruumis, nagu tänaval, bussipeatuses või pargis, kogub jäätmeid liigiti tallinlastest alati 38 protsenti ja enamasti 24 protsenti ning jäätmete liigiti kogumiseks mõeldud prügikastide piisavusega linna avalikus ruumis on väga või pigem rahul 53 protsenti linna elanikke.
Viimase aasta jooksul on küsitletutest 41 protsenti viinud jäätmeid jäätmejaama. Rahulolu jäätmejaamade teenusega on üsna kõrge, nende teenuse eri aspektidele antud hinnangute keskmine oli 4-pallisel skaalal 3,5 palli.
“Soovime luua Tallinna igasse linnaossa ringmajanduskeskuse, kus lisaks sorteeritud jäätmete vastuvõtmisele pakutakse ka muid teenuseid, mis aitavad jäätmete teket vähendada või neid taas kasutusse võtta. Esimesena alustatakse Lilleküla ringmajanduskeskuse rajamisega,” kommenteeris Vimm. “Tänavu pakub Tallinn kord kvartalis võimaluse jäätmejaamas suurjäätmeid, sealhulgas katkist mööblit, tasuta ära anda. Kasutuskõlbulikku mööblit saab aga tuua aastaringselt tasuta ära korduskasutusruumi. Kavandatavas Lilleküla ringmajanduskeskuses luuakse aga võimalused meistri juhendamisel ise mööblit parandada ja restaureerida.“
Tallinlastest 45 protsendil on viimase kolme aasta jooksul jäänud üle mööblit, mida nad enam ei vaja. Neist 36 protsenti on ebavajaliku mööbli ära andnud või müünud ning 34 protsenti viinud mööbli oma transpordiga jäätmejaama. Huvi oma katkist mööblit juhendaja käe all ise parandada väljendas 43 protsenti küsitletud tallinlastest.
Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel küsitles Turu-uuringute AS sügisel telefoni teel ringmajanduse ja jäätmete teemal oktoobris ja novembris kokku 804 Tallinna 15-aastast ja vanemat elanikku.
