Tallinn paistab silma aktiivse kultuurieluga
Euroopa Komisjon värske kultuuri- ja loomingulisuse monitori järgi on Tallinnas aktiivsem kultuurielu kui Helsingis ja Riias. Oleme naaberpealinnadest ees muuseumide, kunstigaleriide, kinode ja teatrite arvu poolest. Loomemajanduse töökohtade poolest jääb Tallinn napilt Helsingile alla, uute töökohtade loomises loomemajanduses valdkonnas edastab meid Riia.
Monitori tulemused näitavad, et Põhja-Euroopal läheb kultuuri ja loomingulisuse valdkonnas kõige paremini. Kultuurielu aktiivsuse poolest on esikohal Lääne-Euroopa, tihedalt järgnevad Põhja- ja Lõuna Euroopa. Lääne-Euroopa on esikohal ka loomemajanduse kategoorias, edestades napilt Põhja-Euroopat. Töökohtade loomise poolest on esikohal Põhja- ja Ida-Euroopa linnad.
Huvitavat infot uuringu põhjal annab aga Tallinna võrdlemine lähedal asuvate pealinnade Riia ja Helsingiga. Euroopa Komisjoni uuringus eristatakse kolme põhivaldkonda, milleks on kultuurielu aktiivsus, loomemajandus ja soodne keskkond.
Kultuurielu aktiivsuse poolest on uuringu järgi esikohal Tallinn (32,7p) järgnevad Helsingi (31,6 p) ja Riia (19,5 p). Kultuurielu aktiivus on jaotatud veel kaheks alamkategooriaks: kultuuritaristu ja kultuurielus osalemine, kus mõlemas on kolmest linnast parim tulemus Tallinnal. Kultuuritaristu poolelt juhib Tallinn kindlalt muuseumide ja kunstigaleriide, teatrite ja kinode arvu poolest. Kultuurielus osalemisel on Tallinn esimene turistide ööbimiste, kinokülastuste poolest. Helsingi on esikohal muuseumikülastuste ja rahulolu poolest kultuuritaristuga.
Tallinn on kolme pealinna hulgas esimene ka loomemajanduse arvestuses. Töökohtade arvult kunsti, kultuuri ja meelelahutuse valdkonnas on Tallinn (59,3 p) Helsingi (62,9 p) järel napilt teine. Riia on selles arvestuses kaugel maas (4,1p). Intellektuaalse omandi ja innovatsiooni alamvaldkonnas on aga kaugel ees Helsingi (57,7%). Uute töökohtade loomisel loomemajanduses paistab aga eriti silma Riia, kes pälvis maksimaalsed 100 punkti, Tallinn on siin teine (38,4 p.) ja Helsingi kolmas (16,1 p). Kultuuri ja loomesektori töökohtade arv on kasvanud eelkõige Põhja- ja Ida-Euroopa linnades. Keskmine kasv oli ligikaudu 12 protsenti Budapestis, Tallinnas, Vilniuses, Krakowis, Wroclavis ning Tartus.
Kolmandas põhikategoorias „Soodne keskkond“ oli parem Helsingi Tallinna ja Riia ees. Alamkategoorias „Inimkapital ja haridus“ oli samuti parim Helsingi. Avatuse, sallivuse ja usalduse poolest juhib taas meie põhjanaabrite pealinn (39,5p), teine on Tallinn (28,5 p) ja kolmas Riia (14,4p).
Kohalike ja rahvusvaheliste ühenduste alamkategoorias on esikohal ikka Helsingi Tallinna ja Riia ees. Lennuühenduste poolelt on nõrgim Tallinn (vaid 3,2 p), esikohal Helsingi (15,8 p), teine on Riia (6,2 p). Ka maantee- ja rongiühenduste poolelt on esikohal Helsingi Tallinna ja Riia ees.
Linna valitsemise kvaliteet on uuringu järgi parim Helsingis (78,5 p), järgnevad Tallinn (54,4 p) ja Riia (38,2p).
Euroopa Komisjoni kultuuri- ja loomingulise monitori eesmärk on võrrelda ja edendada Euroopa linnade kultuuri ja loomepotentsiaali. 2019. aasta uuringus on antud ajakohastatud ülevaade Euroopa kultuurilisest ja loomingulisest rikkusest 30 riigi (sealhulgas ka Euroopa Liitu mitte kuuluvate Norra ja Šveitsi) ning 190 linna laiendatud valimis. Monitori loojad on Euroopa Komisjoni teadus- ja teadmustalitus ning Teadusuuringute Ühiskeskus.
Rohkem infot leiab SIIT!
