INIMESED ON RAHUL I Tallinna elukeskkonnaga tervikuna on elanikest rahul 94 protsenti

“Tallinlased hindavad oma elukeskkonda kõrgelt – sellega on väga rahul või pigem rahul kokku 94 protsenti linna elanikest. See on väga kõrge näitaja, mis on võimalik kõrged näitajad. Rahulolu oma elukeskkonnaga on isegi rohkem linna kasvanud,” ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. “Valdkonniti on kõrgema hinnangu saanud tänavavalgustus ja heakord. Võime olla uhked oma linnaruumi puhtuse üle – lisaks linlastele panevad seda alati tähele ka meie külalised.“

Üldine rahulolu linna elukeskkonnaga on viimastel aastatel püsinud stabiilne: aastatel 2015–2021 on Tallinna elukeskkond üldiselt hinnatud neljapallisel skaalal 3,2–3,3 palliga. Ka 2021. aastal oli keskmine hinnang 3,3 palli neljast, selgub tallinlaste rahuloluküsitluse tulemustest. Küsitluse järgi hindavad elanikud kõige kõrgemalt linnaruumi puhtust, millega on väga rahul või pigem rahul kokku 87 protsenti küsitletutest ja ei ole rahul 12 protsenti. Keskmiselt kõige rahulolevamad on tallinlased haljasalade, parkide, avalike mänguväljakute ning tervise- ja liikumisradade seisukorraga. Haljasalade ja parkide seisukorraga oli küsitletutest rahul 88 protsenti ning avalike mänguväljakute, tervise- ja liikumisradadega 76 protsenti.

“See ei ole kindlasti juhtunud, sest viimased kolm aastat oleme haljasaladesse ja mänguväljakutesse väga palju panustanud ja seda valdkonda eelisjärjekorras arendanud ning on hea meel, et ka linlased on seda märganud,” kommenteeris Kõlvart.

Oma linnaosa elukeskkonnaga on küsitluse andmetel rahul samuti 93 protsenti tallinlastest, seal täielikku rahulolukeskkonnaga oma linnaosasjuures elu kui linnas tervikuna. Kõige rahulolevamad on oma linnaosaga Pirita elanikud, kellest 98 protsenti on elukeskkonnaga rahul. Kõige madalam oli rahulolu linnaosa elukeskkonnaga Kristiines, kus 90 protsenti küsitletutest oli sellega rahul.

Tallinlaste rahulolu oma linnaosa olme valdkonnaga on küllaltki kõrge: vähemalt kolmveerand on rahul pea kõigi olmega. Sealhulgas tänavavalgustusega on rahul kokku 88 protsenti kõigist küsitletutest, õhupuhtusega 83 protsenti ning tänavate ja teeäärte puhtusega 82 protsenti. Enim rahulolematust hinnatakse küsitletud müra ja tolmu taseme suhtes oma linnaosas: müra tasemega ei ole rahul 24 protsenti vastanutest ja tolmu tasemega 25 protsenti.

Rohkem kui pooltel ehk 56 protsendil tallinlastest kulub oma peamisse sihtkohta jõudmiseks tööpäeviti 20 minutit või vähem ning 35 protsendil 20–45 minutit. Sealhulgas jõudis 22 protsenti küsitletutest oma peamisse sihtkohta 10 minutiga või kiiremini. Aasta varem jõudis oma peamisse sihtkohta 20 minutiga või kiiremini 50 protsenti küsitletutest.

“Kindlasti on positiivsed tendentsid, et suur hulk inimesi jõuab igapäevaselt oma kiiremini. Nii jõuame vähehaaval lähemalt ka linna arengustrateegiast 2035. aastaks seatud aastaks, et enamuse elanike igapäevategevusest ja -teenustest jääksid 15 minuti kaugusel,” märkis Kõlvart.

Tallinlastest kasutab peamise liikumisviisina tööpäeval tööle, kooli või muude peamise liikumisel 38 protsenti autot ja 32 protsenti ühistransporti. Ühistranspordi seisukorraga on küsitletutest rahul kokku 78 protsenti, ei ole rahul 8 protsenti ja 14 protsenti ei osanud hinnanguid anda.

“Kui 2019. aastal oli 44 protsendi inimeste peamiseks valikuks ühistransport, siis 2020. aastast on isiklikuks autoks. Pärast pandeemia algust ülemöödunud aastal hakkas suur osa inimesi eelistama autot, et vähendada kontakte, ning sama tendents püsis möödunud aastal. Vaatamata selle on aga inimeste rahulolu ühistranspordiga kasvanud, kuigi ka varem on rahulolunäitaja olnud väga kõrge,“ selgitas Kõlvart. „Ent liigub aastal ja järjekindlalt on kasvanud igapäevase jalgsi liikumise osatähtsus, nii oma peamisse igapäevaselt jalgsi 21 protsenti inimestest, samas kui näiteks 2018. oli see näitaja 12 protsenti. Selle taga on kindlasti eri asjaolusid, nagu ühelt poolt pandeemia ja teisalt inimeste teadlikud tervisliku eluviisi valikud.Jalutada saab näiteks ka valminud uues Tondiraba pargis või Reidi tee promenaadil.

Tallinna linnavalitsus on uuringu kohaselt oma ülesannetega hästi toime tulnud 72 protsendi küsitletud elanike arvates, aasta varem oli sama näitaja 67 protsenti. Märkimisväärselt on paranenud hinnang elanike kaasamisele otsustusprotsessidesse: kui 2020. aastal positiivsete hinnangutega kaasa 32 protsenti küsitletud, siis eelmise aasta lõpul oli 49 protsenti vastajatest rahulga kaasa rääkida linna või oma linnaosa puudutavate otsuste tegemisel.

„Tänan linlasi usalduse eest. See on meie jaoks vajalik signaal, et liigume õiges suunas, ning kindlasti innustab linna töötajaid leidma viise, kuidas liiniteenuseid paremini osutada,“ kommenteeris Kõlvart.

Tallinlaste rahuloluküsitluses küsitles Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel Turu-uuringute AS telefonitsi möödunud aasta novembris ja detsembris kokku 1533 Tallinna 15-aastast ja vanemat elanikku. Hinnang Tallinna linna juhtimisele pärineb Eesti Uuringukeskuse telefoniküsitlusest, millele vastas mullu novembris ja detsembris küsitletud 800 Tallinna 15-aastast ja vanemat elanikku.

• Uuringute lõpparuanded on kättesaadavad Tallinna veebilehel siin ja siin .
• Kõigi Tallinna tellitud küsitluste lõpparuannete ja tulemustega saab tutvuda linnauuringute infosüsteemis.