Tallinna linn on korteriühistutega heas koostöös
Tallinna linnavalitsus on teinud korteriühistutega väga tihedalt ja väga pikka aega mitmekülgset koostööd, ütles abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute XVII Foorumil peetud ettekandes rõhutas abilinnapea, et linnavalitsuse eesmärgiks on korteriühistute probleemide lahendamisele kaasa aitamine.
„Korteriühistute nägemust ideaalsest korterelamust aitavad realiseerida paljud ühistute koostööpartnerid või eeskujud,“ ütles Võrk. „olgu selleks siis linn, riik, erasektor, teadusmaailm, know-how välisriigist või abi korteriühistute liidult.“
Kõik ühistutemaatikaga seotud inimesed on välja toonud kolm põhilist mõõdikut, mille järgi hinnata heaolul põhinevat elu kortermajas. Esiteks on need korteriomanikud, nende teadmised ja suhtumine. Teiseks mõõdikuks on maja ja lisahoonete olukord ning kortermajade lahutamatuteks osadeks on ka hoov ja ümbruskond. Linn on viimase kümne aasta jooksul toetanud ühistuid läbi kümne meetme ligikaudu 10 miljoni euro ulatuses. Linnapoolse tõhusa toetusena korteriühistutele tõi abilinnapea välja projekti „Fassaadid korda“ raames korterelamute energiasäästlikumaks ja kaunimaks muutmise, projekti „Hoovid korda!“ raames kortermajadega külgnevate mänguväljakute, haljasalade, ja teede korrastamise, täiendavate parkimiskohtade rajamise, abi turvalisuse tõstmisel, jäätmete liigiti kogumise ja äraveo korraldamisel, majadele soetamisel, haljastamistoetuse projekti „Roheline õu“ raames, mitmesugused koolitustoetused korteriühistute juhatuste liikmetele ning abi ühistuliikmete nõustamisel.
„Korteriühistute areng Eestis on olnud küll kiire ja edukas, kuid samas on veel palju lahendamata probleeme,“ nentis Võrk.
Korteriühistute liikmete teadlikkuse tõstmiseks on järjepidevalt korraldatud elamumajanduskonverentse ning linnavalitsuse teenindussaalis on avatud korteriühistute infopunkt.
„Kohalik omavalitsus soovib korteriühistus näha võrdset partnerit,“ rõhutas Võrk. „Partnerit, kes väljendab oma soove selgelt ja üheselt mõistetavalt; kes on teadlik oma õigustest ja temale pandud kohustustest; kes teeb koostööd oma elanike teavitamistöös ühistu ja omavalitsuse ühiste eesmärkide elluviimiseks.“
Lisaks eelpool nimetaud meetmetega jätkamisele tahab linnavalitsus korteriühistutega koostööd veelgi tihendada. „Kaalume järgmisi projekte – Valgus Hoovi, Pingid Hoovi, Rattad Parklatesse, Autod Parkimismajja ning Liftid Majadesse.“
Võrk tõdes, et parkimiskitsikuse üheks lahenduseks võiks olla parkimismajad, sest kvartalisiseste parkimiskohtade rajamise võimalused on piiratud ning ka haljastusele ruumi peab jääma. „Kohti, kuhu oleks võimalik ühistute jaoks parkimismaju ehitada, põhimõtteliselt on, kuid paljud sellised maatükid ei kuulu kahjuks ei linnale ega ühistule vaid riigile,“ tõdes Võrk. „Teine küsimus parkimismaja ehitamisel on finantseerimine. Ma arvan, et ühistutel võiks olla selle vastu huvi, sest see on läbikäidud etapp ka paljudes välisriikides ning see projekt töötab. Finantseerimisel aitaks omapoolse toetusega ka linn, nagu näiteks projekti „Fassaadid korda!“ puhul, ent kindlasti saaks sedapuhku kaasata ka erasektori.“
Leevendamaks eakate ja väikelaste vanemate probleeme trepist kortermajade kõrgematele korrustele käimisega, samuti kolimisvaeva, on kaalumisele võetud võimalus paigaldada viiekorruselistesse majadesse liftid – liftišaht ehitataks maja fassaadile koridori akende ette, seega ei ole vaja selleks teha lammutus- ega ehitustöid maja sees. Rahalise kokkuhoiu mõttes võib siinkohal kaaluda ka rahvusvahelise hanke tegemist kuna idapoolne Euroopa on täis analoogseid maju ning koostöö arendamine selles valdkonnas tuleb kasuks kõigile osapooltele. Lisaboonusena tõstab moodsate ja hubaste liftidega maja kinnisvara väärtust.
Eesti Korteriühistute XVII Foorumil pealkirjaga „Milline tulevik ootab Eesti korteriühistuvaldkonda aastani 2020?“ osaleb üle 400 korteriühistute esindaja. Foorumi korraldas Eesti Korteriühistute Liit, foorum toimub Olümpia hotelli konverentsikeskuses.
