Tallinna prioriteet on kaasaegne linnakeskkond ja avalikud teenused
Tallinna linnavolikogu kinnitas tänasel istungil Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2022–2025. Eelarvestrateegia on linna eeloleva nelja aasta finantsplaan, mis on aluseks linna arengu suunamisel ja linna eelarvete koostamisel, tagades jätkusuutlikkuse ja vastavuse linna finantsvõimalustega.
Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on eelarvestrateegia aluseks linna iga-aastasel eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel või investeeringute kavandamisel. „Kindlasti avaldavad mõju mitmed suurprojektid, mida kavandatakse koostöös riigi ja Euroopa Liidu rahastuse toel. Näiteks Tallinna Haigla rajamine, uue trammitee ehitus ja Peterburi tee rekonstrueerimine. Kavas on ühistranspordi liinivõrgu korrastamine ning veeremi uuendamine, lasteaedade ja koolide tervikrenoveerimine. Kuna Tallinnal on ambitsiooni muutuda roheliseks maailmalinnaks, siis on eelarvestrateegias rõhk pandud ka rohevõrgustiku arendamisele,“ selgitas Terik.
Linna eelolevate aastate finantspositsiooni osas on kriitilise tähtsusega tulumaksu laekumine, mis on otseselt seotud majanduses, eelkõige tööjõuturul, toimuvate protsessidega. Samuti mõjutavad Tallinna lähiaastate finantsseisu mitmed välised tegurid: üldise majanduskeskkonna muutus, riigi eelarvepoliitilised otsused ja nende mõju omavalitsustele, Euroopa Liidu uue rahastusperioodi võimalused ja riigiga koostöös kavandatud mahukate investeeringute finantseerimine.
Tegevuskuludest on strateegiaperioodil suurima osakaaluga valdkondadeks haridus, teede ja tänavate korrashoid, ühistransport, sotsiaalhoolekanne ja heakord. Senisest enam keskendutakse keskkonnasäästlikkusele ehk ringmajandusele ja rohepöördele, linna üldise heakorra, targa linna projektide ja rattastrateegia realiseerimisele. Fookuses on olemasoleva ressursi tõhusam kasutamine.
Investeerimistegevuse prioriteet on avalike teenuste arendamine ja kaasaegse linnakeskkonna loomine ning see jätkub kõikides linna tegevusvaldkondades. Olulisel kohal on investeeringud taristusse linnalise liikuvuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks, et toetada Tallinna kui rohelise maailmalinna arengueesmärke.
Investeeringute finantseerimiseks kasutatakse nii linna omavahendeid, maksimaalses võimalikus ulatuses Euroopa Liidu uue rahastusperioodi võimalikke toetusi kui ka toetusi riigieelarvest, samuti on kavas osaliselt rahastada investeeringuid võetava laenu arvelt, hoides seejuures linna võlakoormuse mõõdukal tasemel.
