Avaleht Kultuur Täna kinnitati Eesti Kultuurkapitali uus nõukogu koosseis
Täna kinnitati Eesti Kultuurkapitali uus nõukogu koosseis

Täna kinnitati Eesti Kultuurkapitali uus nõukogu koosseis

Valitsus kinnitas täna, 16. detsembril Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu aastateks 2021–2023. Kultuurkapitali nõukogu esimehe, kultuuriminister Tiit Teriku sõnul seisab nõukogul ees hulk kaalukaid teemasid, millest sõltub kogu Eesti tasakaalustatud areng.

Vastavalt kultuurkapitali seadusele on nõukogu esimees ametikoha järgselt kultuuriminister. Talle lisaks kuuluvad nõukokku rahandusministri nimetatud esindaja, kultuuriministri nimetatud esindaja ning iga sihtkapitali esindaja. Sihtkapitalid valisid oma esindajad kultuurkapitali nõukogusse novembris.

„Iseseisvuse taastanud Eestis on kultuurkapital andnud hoogu väga paljudele kultuuriprojektidele ja loovisikutele. Kaheaastast tööperioodi alustava nõukogu ees seisab hulk ülesandeid, näiteks hiljuti valitud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamine. Need on teemad, mis ületavad valdkondade piire ja panustavad seega kogu Eesti tasakaalustatud arengusse,“ ütles Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Tiit Terik.

Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kuuluvad lisaks kultuuriministrile ka kehakultuuri ja spordi sihtkapitali valitud esindaja Peeter Lusmägi, kirjanduse sihtkapitali esindaja Berk Vaher, rahvakultuuri sihtkapitali esindaja Jorma Sarv, arhitektuuri sihtkapitali esindaja Mait Väljas, audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja Kaarel Kuurmaa, helikunsti sihtkapitali esindaja Marje Lohuaru, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esindaja Maarin Ektermann, näitekunsti sihtkapitali esindaja Jaak Allik, samuti Jaan Manitski, kes on kultuuriministri nimetatud esindaja, ja Anu Alber, kelle nimetas rahandusminister.

Eesti Kultuurkapitali nõukogu ülesannete hulka kuulub aastatulu jaotamine, valdkondade vaheliste projektide ja elutöötoetuste rahastamise, samuti nõukogu enda algatatud projektide rahastamise otsustamine. Ka jaotab nõukogu muuhulgas kultuuriehitistele laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud objektide pingereale, määrab kindlaks jaotatavate toetuste piirmäärad, analüüsib Kultuurkapitali tegevuse tulemusi ning kinnitab Kultuurkapitali aastaeelarve ja majandusaasta aruande.

Avalik-õigusliku Eesti Kultuurkapitali tegevuse alus on 1994. aastal jõustunud Eesti Kultuurkapitali seadus. Kultuurkapital toetab kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi valdkonda ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist ning kultuurkapitali struktuuri kuulub ühtekokku kaheksa sihtkapitali ja 15 maakondlikku ekspertgruppi.